Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaitsetammid" - 3 õppematerjali

Lääne-Euroopa
12
docx

Lääne-Euroopa

ja ka luitevallid (kõrgus kuni 56 m) · riigi kõrgeim koht asub äärmises kaguosas ­ 321 m ­ Vaalserberg Kliima · mereline kliima · temperatuurid jaanuaris 2-3, juulis 18-19 · sageli sajab ja on udu · sademete hulk aastas 650-700 mm · päikesepäevi aastas keskmisel ainult 35 Loodus · palju on jõgesid · Reini, Maasi ja Schelde ühine delta · ka jõgede ääres on kaitsetammid, sest nende veepind on ümbritsevast alast kõrgemal · 70% pindalast on kultuurirohumaa ja põllud · 3% mets, enamus sellest istutatud Hollandi piirkonnad · Flevoland asub tervikuna merepinnast madalamal kuivendatud Zuiderzee põhjal ­ Ijsselmeeri sadam ­ Afsluitdijki tamm ­ 30 km pikk Holland ja lilled · öeldakse, et Jumal lõi maailma, hollandlased Hollandi · Hollandi suurim ekspordiartikkel on lillesibulad · Keukenhof ­ üks suurimaid lilleaedu

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Geotehnika kordamisküsimused
47
docx

Geotehnika kordamisküsimused

teimidest. Uuringupunktide vahekauguse ja sügavuse peab valima olemasoleva ehitusgeoloogilise informatsiooni (eeluuring), ehitise tüübi ja eeldatava koormuse alusel. Orienteeruvad suurused on toodud standardis EVS-EN 1997-2. Järgmisi uuringupunktide vahekaugusi peaks kasutama juhendmaterjalina: ­kõrg -ja tööstusehitiste jaoks uuringupunktide võrk sammuga 15 kuni 40 m; ­suure pindalaga ehitiste jaoks võrk sammuga kuni 60 m; ­liiniehitiste (teed, raudteed, kanalid, torustikud, kaitsetammid, tunnelid, tugiseinad) jaokssamm 20 kuni 200 m; ­ eriehitiste (sillad, korstnad, masinavundamendid) jaoks kaks kuni kuus uuringupunkti iga vundamendi jaoks; ­ tammide ja paisude jaoks piki vertikaallõiget vahekaugusega 25 kuni 75 m. 3 Uurimissügavuse za valikul peaks juhenduma järgnevatest väärtustest (lähtetasand on ehitise vundamendi, ehitise osa või ehitussüvendi sügavaim punkt)

Geograafia → Geodeesia
66 allalaadimist
Pinnased ja muld
24
docx

Pinnased ja muld

polderkuivendus ­ kuivendusvõrgu poolt kokkutoodud vesi juhitakse ära tammide ja piirdekraavidega ümbritsetud poldrialalt pumpamise teel, sest eesvoolu kõrge veeseis isevoolset ärajuhtimist ei võimalda. kolmatsioon ­ sellega tõstetakse jõe alamjooksul olevate luhtade maapinda kõrgemaks tulvavees esinevate setete kaasabil. Siis jääb põhjavesi sügavamale ning väheneb ka sellest põhjustatud liigniiskus. üleujutuste reguleerimine ­ kaitsetammid ei lase tulvaveel ja ebasoovitavatel setetel valguda naabermaadele. Veehoidlatega ühtlustatakse vee äravoolu vesikonnast. Agromelioratiivseid kuivendusviise e. abinõusid kasutatakse enamasti koos kraavituse või drenaaziga. Agromelioratiivseid kuivendusviise omaette saab kasutada ainult ajutiselt liigniiskete alade kuivendamisel. Nende mõjuulatus piirdub tavaliselt künnikihiga. 2) agromelioratiivsed ­ kasutatakse pinnavee äravoolu kiirendamiseks. Veevagusid kasutatakse eeskätt

Geograafia → Geograafia
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun