Kuidas ühel või teisel konkreetsel alal toimida, otsustab juba riik ise. Natura 2000 aladel ei ole sätestatud konkreetset kaitsekorda vaid iga riik ise otsustab millise looduskaitsealuse objekti kaitsekorra seal kehtestab (kui üldse kehtestab).Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et kõikidel Natura alaldel PEAB olema siseriiklik kaitsestaatus (hoiuala, püsielupaik, kaitseala).Hetkel ei oma veel kõik Natura alad siseriiklikku kaitsestaatust (üksikud veel kaitseta). 32.Kaitsealade tüübid, sobivus rekreatsiooniks Rahvuspark Erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.Rahvuspargi territoorium jaguneb: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks piiranguvööndiks.
Külastajate andmete haldamise protsessid ja allprotsessid on loetletud ja hinnatud 5-punkti skaalal, kus kõrgeim punktisumma tähistab parimat toimimisviisi. Mõned nimetatud mudelist üle võetud kriteeriumid ja protsessid on allpool esitatud külastajate seire süsteemi parendamise suunistena. Valikud toodud suuniste alusel andme- kogumise protsessi väljaarendamiseks (sh näiteks miinimumkriteeriumite määratlemine) on võimalik teha arvestades konkreetse kaitseala või kaitseala osa kaitsestaatust ja -eesmärke, väärtusi, asukoha spetsiifikat, rahalisi ressursse ja teisi individuaalseid parameetreid, mida antud ala valitseja/töötajad ise kõige paremini tunnevad. Vajadusel tuleb kaitseala andmekogumise kavandamisesse kaasata eksperte. Alustada tuleb põhimõttelisest otsusest, kas alal on üldse otstarbekas külastusseiret korraldada. Peatükis 2.2 tabelis 2 on toodud seirealade valiku (priotiseerimise) kriteeriumid. Andmete loenduritest kokkukorjamise sagedus