Rahvusliku Keskerakonna liikmed. Iga nende eluavaldus oli raskendatud. Poliitilist tegevust ei lubatud. Suleti ,,Maaleht", ,,Postimees" võeti sundhooldamisele, piirati inimeste liikumisvabadust. Opositsioon sai uut jõudu 1935 kui vabanesid arreteeritud vapsid ja hakkasid aktiivselt tegutsema. 8.dets arreteeriti juhtivad vapsid koosolekul, kus olevat arutatud relvastatud väljaastumise plaani. h) käitumine Riigikoguga- tänu kaitseseisukorrale lükkusid riigivanema ja riigikogu valimised edasi ja kui Riigikogu arvustas valitsuse sammu, kuulutas Einbund istungi lõppenuks. Rahvasaadikutel ei lubatud enam kokku tulla, kuid ametlikult seda laiali ei saadetud. Parlament jäi ,,vaikivasse olekusse". i) suhtumine erakondadesse- tegevus keelati, loodi Isamaaliit, loodi kutsekodasid
[18] Kuid 12. märtsil 1934, veidi enne toimuma pidanud riigivanema valimisi, kehtestas riigivanem Päts taas üleriigilise kaitseseisukorra, mida ta põhjendas vabadussõjalaste diktatuuri ohuga. Esialgu suleti Vabadussõjalaste Liit, kuid hiljem peatati kõigi poliitiliste organisatsioonide tegevus. Alates 1934. aasta sügisest ei kutsutud enam kokku ka 1932. aastal valitud V Riigikogu, mis viidi nn vaikivasse olekusse. Algselt 6 kuud kehtima pidanud, kuid seejärel kuni 1940. aastani kaitseseisukorrale tuginedes kitsendati ka mitmeid kodanikuvabadusi, näiteks kehtestati valitsuse kontroll trükisõna ja olulisemate organisatsioonide (kiriku, noorsooühingute ja ametiühingute) üle. Uusi valimisi ei korraldatud, ametisse jäi 1933. aastast riigivanemaks olnud Päts ning tema juhitav üleminekuvalitsus.[19] Valitsuse vastased hakkasid tekkinud autoritaarset riigikorda nimetama Vaikivaks ajastuks.