POSITIIVSED MÄÄRUSED Hakati kõnelema talurahva olukorra parandamisest. 1765 maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmise talurahva olukorra prandamiseks. Aadelkond avaldas vastuseisu, aga Browne veenis ka keisrinnat ning lõpuks pidid aadlikud ettepaneku vastu võtma. 1765 aprillis kinnitas Browne positiivsed määrused: tp sai õigused vallasvarale; tp võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada; kindlad mõisakoormised; karistamise ülempiiriks 30 vitsa-ja kepihoopi; õigus kaitseseadust rikkunud mõisnikku kohtusse kaevata. Pos.määrused olid suureks sammuks edasi, ent riigivõimusel polnud kavaski kaitseseadusi nõuda. 1784 algasid ulatuslikud rahvarahutused. Tp tõlgendasid asehalduskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist kui mõisakoormistest vabanemist. Rahutuste korralekutsumiseks lähtestati sõjaväeosad. Puhkesid rahutused tp ja soldatite vahel, millele lõid kaasa isegi naised.
Jaakson, J. Teemant, A. Rei, K. Einbund. Minister sai keskmiselt ametis olla 1,5 aastat, kuid arvutused näitavad, et pooled valitsusliikmetest olid ametis alla aasta. Pikem valitsuskriis oli 1923. a. ja see kestis 58 päeva. Riigikogu poolt vastu võetud seadustest, mis jõid kehtima pikaks ajaks ja aitasid ühiskonnaelu oluliselt reguleerida, võiks nimetada näiteks trükiseadust (1923), vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadust (1925), riigikorra kaitseseadust (1925) jt. Valitsus teostas oma igapäevatööd ministeeriumide ja kohalike omavalitsusorganite vahendusel. 1920. aastail töötasid Siseministeerium, Kohtuministeerium, Välisministeerium, Põllumajandusministeerium, Kaubandus- tööstusministeerium, Rahaministeerium, Sõjaministeerium, Töö- ja hoolekande ministeerium, Haridusministeerium, Teedeministeerium. Olulist osa valitsemise korraldamisel etendas Riigikontroll