Karotenoidid klassifitseeritakse tetraterpe- noidideks (40 C-aatomit). Struktuurilt on polüeensed, mille ühes või mõlemas otsas on 6- liikmelised ionoontsüklid. Karotenoide jaotatakse: · karoteenid O mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult C-st ja H-st, esindajateks on -, -, -, -, jt isomeerid, samuti pikima ahelaga lükopeen · ksantofüllid O sisaldavadmolekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin jt Karotenoidid täidavad kaitserolli neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetele organismidele on -, -, karoteen ning -krüptoksantiin vitamiin A eeldusühendiks. Vitamiin A tagab nägemise, luues selleks fotokeemiline aluse; toimib antioksüdandina; kaitseb UV-ja sinise kiirguse eest; osaleb rakkudevahelises suhtluses. Loomorganismid saavad karotenoide taimedelt. Karotenoidid on värvilised (kollasest punaseni)
kombinatsioonidest. Samas leidub vähe molekule, mille koostises need kõik samaaegselt oleksid. Erinevate valkude molekulmassid on väga erinevad. Keskmise valgu mass on ~ 33 000 g/mol ja koosneb ~ 300 st aminohappe jäägist. Valgud on suhteliselt kõrge molekulmassiga orgaanilised ained, mis sisaldavad lämmastikku. Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk. Nad täidavad organismis mitmesuguseid rolle, nagu: ehtuslikku-, regulatoorset-, transpordi-, kaitserolli jt. Puhtalt valgud moodustavad kogu kehamassist 20%. Keemiliselt on valgud keerukad ühendid. Toiduvalkude bioloogiline väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse asendatavateks ja asendamatuteks, millest viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid saada toiduga. Valgud jagatakse kahte suurde rühma:proteiinid ehk lihtvalgud ja protetiidid ehk liitvalgud. Lihtvalgud lõhustuvad hüdrolüüsil ainult aminohapeteks. Proteiinid ehk lihtvalgud
annaabi.ee 
