Valdav osa maaväest põhineb mobiliseeritaval reservil. Rahuajal on regulaarväe koosseisus reageerimisüksused, territoriaalkaitseüksused, õppeüksused ja toetusüksused. Peale mobilisatsiooni on maaväe koosseisus üldotstarbelised, territoriaalkaitse- ja toetusüksused. Esimesel etapil arendatakse välja juhtimissüsteem, peajõudude brigaadid ja reageerimisüksus (- pataljon). Kriisi- ja sõjaaegsed ülesanded ning nende planeerimine on maaväe staabi ja praktiline ettevalmistamine kaitseringkondade ülesanne. Õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis. Õhuväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu. Operatiivülesannete ja võimekuse järgi jagunevad õhuväe üksused lahinguvalve- (õhuseire), kiirreageerimis- (õhuturve) ja tõrjeüksusteks (õhukaitse). Merevägi vastutab kõigi mereoperatsioonide eest Eestis. Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning tema koosseisus on mereväebaas ning mereväe- ja
Oluliseks Eesti territoriaalkaitsesüsteemi alustoeks on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Kaitseliit. Tema koosseisus on 15 territoriaalset üksust -- malevat, milledesse kuulub kokku 8300 liiget ning naiste ja noorte eriorganisatsioonid. Viimaste tegevuses osaleb kokku 8100 naist, tüdrukut ja poissi. Mobilisatsiooni käigus moodustatakse Kaitseliidu baasil territoriaalkaitse üksused -- kaitsepiirkonnad. Viimased alluvad sõjaajal vastavate kaitseringkondade ülematele. - kodanikukaitse, mis korraldab inimeste abistamist ja kaitsmist tulekahjude, plahvatuste, suurte avariide, ohtlike ainete lekke, kiiresti leviva keskkonnasaaste või epideemia, loodusõnnetuste, katastroofide korral. Eestis vastutavas vastavate abinõude elluviimise ja ohutusnõuete täitmise eest Päästeamet (ja sellele alluvad tuletõrje- ja päästeteenistused), aga ka majaomanikud, ettevõtete juhid, kohalikud omavalitsused.
annaabi.ee 
