22.aprill Saksamaa kasutab gaasi Ypres'i lahingus 7.mai Lusitaania uputamine 23.mai Itaalia kuulutab sõja Austria-Ungarile 25.mai Saksamaa hülgab Ypres 31.mai Esimene pommirahe Londonile 11.september Esimest tanki demonstreeriti Briti sõjaväe juhtidele 5.oktoober Nähes Serbia lüüasaamist moodustavad Antandi riigid Saloniki juures uue rinde 12.oktoober Edith Cavell hukati 2.veebruar 1916 Suurbritannia tutvustab sõjaväekohustust 21.veebruar Saksamaa moodustab Verduni juures kaitserinde 9.märts Saksamaa kuulutab Portugalile sõja 31.mai Jutlandi lahing 5.juuni Lord Kitchener tapeti merel 9.august Itaalia moodustab Gorizia juurde kaitseliini 29.august Hindenberg saab Saksamaa väejuhiks 15.september Esimeste Briti tankide kasutamine Flers-Courcelette'is 24.oktoober Prantslased saavad tagasi Deaumonti kindluse Verdunis 26.märts 1916 Gaza lahing algab 6.aprill Ameerika Ühendriigid kuulutavad sõja Saksamaale 9.aprill Nivelle'i kaitseliini moodustamine 9
valvekompanii, kuid ei julge esialgu kohe kaitseliitlaste vastu midagi ette võtta. Raekoja platsile kogunenud rahvamurd aga tervitab vaimustunud hüüetega kodukaitsjaid. Verevalamine jääb siiski tulemata ja seda tänu Kuperjanovile, kes teeb saksa ohvitseridele selgeks eestlaste seaduslikult õigustatud nõudmised. Kaitseliit jääb linna ja õhutuks on kogu linn rahvuslippude ehtes. Sakslaste lahkudes linnast algab otsekohe 2. eesti polgu formeerimine ja kaitserinde loomine Tartu ette. Selle organiseerimise kaalukaim osa langeb Kuperjanovile. Kuperjanovi partisanide pataljon 1918. aasta 23. detsembril saab leitnant Julius Kuperjanov 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt loa erakorralise partisanide salga moodustamiseks. Partisanide salga loomise mõte tekkis Kuperjanovil seoses üldise peataoleku ja korralageduse tõttu, mis valitses 1918. a. detsembri viimastel päevadel kogu lõunarindel.
suhtes. Läbirääkimistel osalev USA kolonelleitnant Warwick Greene kaldus toetama sakslasi, kelle väeosi ta käsitas alluvatena Läti seaduslikule valitsusele, mida Niedra nukuvalitsus tegelikkuses polnud. Võnnu lahing (võitlused Lemsalu, Stolbeni, Ronneburgi ja Võnnu ümbruses). 17. ja 18. juunil esitas Landeswehri juht major Alfred Fletcher kaks ultimatiivset raadiogrammi, kus nõuti Niedra valitsuse nimel muuhulgas kaitserinde tagasiviimist 10 km põhja poole. Eesti ülemjuhatus neile ei vastanud ning jäi äraootavale seisukohale. 19. juuni hommikul alustaski rinde lääneosas sõjategevust Saksa Rauddiviis, alustades edasitungi Lemsalu (Limbaži) ja Roopa (Straupe,) suunas. 20. juunil jätkati ägedat pealetungi, mis ohustas juba otseselt Lemsalu linna, kust oldi vaid viie kilomeetri kaugusel. Eestlased osutasid aga visa vastupanu ning järgnenud lahingus õnnestus sakslased taganema sundida
annaabi.ee 
