kihtidesse lahustunud sooli, mis seal peale vee aurumist ladestuvad *Muldade reostumine - Tööstuspiirkondades võivad maapinda sattuda erinevad kahjulikud keemilised ained. *Muldade hapestumine - põhjustavad orgaaniliste ainete lagunemisel tekkivad orgaanilised happed. 10. Too näiteid arukast inimtegevusest mullaviljakuse säilitamisel - Erosiooni vältimiseks istutakse põldude vahele puudest või põõsastest kaitseribasid, välditakse raskeid põllutöömasinaid, küntakse põlde künka nõlvadega risti. Kõrbestumise vältimiseks taimestatakse pinnast, välditakse ülekarjatamist. Muldade sooldumise kaitsmiseks on vaja muldi läbi pesta.
tagajärjel. Vihmametsade lageraie, ohtlike jäätmete matmine mulda, viljaka mulla katmine ehitiste ja teedega, raskete põllumajandusmasinate kasutamine 10. Too näiteid arukast inimtegevusest mullaviljakuse säilitamisel. Erosioon (pinnase ärakanne tulle või vee toimel): Erosiooni tagajärjel väheneb muldade viljakus. Eriti palju esineb piirkondades, kus on suured põllupinnad. Erosiooni vältimiseks istutatakse põldude vahele puudest või põõsastest kaitseribasid, välditakse raskeid põllutöömasinaid, küntakse põlde künka nõlvadega risti. Kõrbestumine (kõrbete laienemine viljakatele mullapindadele): Vältimiseks taimestatakse pinnast, välditakse ülekarjatamist jne. Muldade sekundaarne sooldumine (niisutatavates piirkondades kantakse niisutusveega mulla ülemistesse kihtidesse lahustunud sooli, mis seal peale vee aurumist ladestuvad): Ainuke viis kaitsmiseks on muldade läbipesemine.
pargid ei ole määratluse järgi mets. Eesti metsaseaduse järgi on mets vähemalt 0,5- hektarine puittaimestiku kasvukoht, kus kasvavad vähemalt 1,3 meetri kõrgused puud ja puuvõrade liitus on vähemalt 30%, või mida majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või muudel metsaseadusega ette nähtud eesmärkidel. Metsaks ei peeta parke, haljasalasid, marja- ja viljapuuaedu, metsaistikute kasvualasid ega puukoole, arboreetumeid, raudteid, automagistraale, põldude kaitseribasid, mille laius ei ületa 20 meetrit, metsaistandusi, põõsastikke ja veekogude kaitseribasid. Metsaseadust ei rakendata ka eramaale, mis maakatastris pole registreeritud metsamaana ja kus kasvavad puud on alla 20 aasta vanad. Metsa haldamise poolest on Leedu metsaseadus eripärane. Nimelt on seal pandud paika erametsa valdamispiirang, mis ei luba metsaomanikul jaotada oma valdust osadeks, kui 11