Joonised tulevad välja alles mitusada aastat hiljem ja ka nende usutavus on kahtluse all. Rääkimata sellest, mis oli mitusada aastat varem. Paljud allikad räägivad üksteisele vastu. 2. Vetruva puuvarva elastsusjõudu kasutavad masinad. (suur noolelaskja) Sisuliselt oli tegemist suuremõõtmeliste ambudega. Sellinne mehhanism oli kerge kasutada ka kitsastes oludes aga see ei olnud nii hävituslikku toimega kui teised tüübid. Seetõttu olid sellised relvad kasutusel edukalt kaitserajatistes. Võib leida mitmeid jälgi selle kohta, et need relvad olid kasutuses juba 13. saj.-il. Lasid need relvad kas suuri nooli aga hiljem väiksemaid kive. Eestis kasutamisse kohta andmed puuduvad ja selle kasutamine siin on vähetõenäoline 3. Köiekimpude väändejõul põhinevad laske ja heitamasinad. (onager, katapult) See asi kujtas endast raami kuhu külge oli tõmmatud köied. Piki neid köisi pandi läbi pul, mida pöörates tekkiski vedruefekt. Selle vabastamise
Kalevipoja sängi tüüpi linnused – Paiknevad vooremaal ja Põhja-Tartumaal. Pikema voore kõrgemasse otsa rajatud linnused. (Alatskivi) Korralikud kaitserajatised on Kalevipoja sängidel vaid kahes otsas. Ringvallid – on iseloomulikud just Lääne-Eestile ja Saaremaale. Nendega on see häda, et neid ei ole eriti kaevatud ning enamik neist on hilisrauaaegsed. Hilisrauaaegsed linnused (1050-1224/27) Enamik on ringvall-linnused. Erinevused varasemate linnustega seisnevad tugevamates kaitserajatistes ning suuremast pindalast. Linnuste piiramine ja kaitsmine Tegelikult suur osa sõjategevusest, mis Eesti aladel toimus, oligi just linnuste piiramine. Piiramine tähendab seda, et väed piiravad teatud linnuse sisse ning ümbritsevad seda ringina. Ilmselt ei asu nad linnuse jalamil, vaid veidi eemal, kuna alati on linnuses ka laskerelvadega mehi. Piirajad paiknevad kuskil paarisaja meetri kaugusel. Seal hakatakse kõigepealt tegema aktiivseks piiramiseks ettevalmistusi
annaabi.ee 
