ülikallite autodega ning isa nime kasutamine kõigi uste avamiseks. Kui ta papa aga kord tulevahetuses surma sai, haaras ta hetkegi kaotamata klanni juhikoha ning maksis metsikult isa tapjaile kätte. 1993. aastal arreteeriti ta süüdistatuna piinamises, kui kui ohver kohtusaalis Tatiana kivikülma nägu nähi, unustas ta korraga kõik, loobus süüdistusest ja lasi ristiema niimoodi vabaks. Paraku olid piinatu päevad siiski juba loetud. Piianamine pole muidugi maffiamaailmas midagi uut. Kaitseraha nõudmine kohalikelt ärimeestelt "füüsiliselt tungivalt paludes" on vast üks efektiivsemaid vahendeid rikastumiseks. Uus on aga see, et nüüd võib mõnelt poepidajalt pärast akende purukspeksmist või kaubiku süütamist tulla kaitseraha küsima naine. Just nagu 29-aastane Caterina Cotello, hüüdnimega Juunior, kes kuulub Calabria maffiarühmituse tippu. Tema vanem õde oli abielus tolle bossiga, kui kui viimane politsei eest peitu puges, võttis daam juhtimise üle
Andamitega oli seotud kohtupidamine, lisandusid kirikuandamid. Loonusrendina pidid talupojad andma mõisnikele osa oma talumajapidamise saagist. Peale selle võisid mõisnikud nõuda lihtsalt raha (taille). Tüüpilisele talupojale jäi elatusmiinimum, olgu ta vaba või mitte. Talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord hiliskeskajal, sunnismaisuse osaline kadumine Hiliskeskajal suurenes talupoja eneseteadvus ning nad soovisid enda seisu ühiskonnas parandada. Suureks murekohaks olid ''kaitseraha'' kindla suuruse puudumine ning mõisnike kuuluv monopol veskite osas. Ühtviisi iseloomustas kõiki talupoegi ka püüe üha suurema isikuvabaduse poole. Nõuti mõisa põllul tehtavate kohustuslike tööpäevade kaotamist või võimalust neid välja lunastada, andamite ja loonusrendi kergendamist jms. Survele suurendada talupoegade isikuvabadust lisandusid selle oluliseks osaks nõudmised suurendada vabadust maaküsimustes, et võimaldada talupoegadel seda kergemini müüa, osta ja pärandada
annaabi.ee 
