Esialgu nendest läbimurdmiseks kasutasid Egiptuse sapöörid lõhkeaineid, aga üsna pea tuldi selle peale, et kasutada tugeva survega veekahureid, nendega suudeti edukalt ja kiirelt barrikaadid purustada. Kell 14.05, 220-250 Egiptuse lennukit tegid õhurünnakuid kolme Iisraeli sõjabaasi ja lennuväljade vastu. Hävitati 10 õhutõrjepatareid, tähtsamaid juhtimiskeskusi, radarijaamu, kaks suurtüki positsiooni ja üks kindlustatud kaitsepunkt. Sellega peaaegu samaaegselt pommitati enama kui 2000 mürsuga 53 minutit järjest mitmeid punkreid, tankiüksuste kontsentratsioone ja muid Bar Lev'i joonel asuvaid kaitseid. Tugeva suurtüki pommituse varjul ületas ca 8000 Egiptuse sõdurit Suessi kanali ja suutsid endale haarata või hävitada kõik, väljaarvatud ühe Bar Lev'i kindluse. Hakati ala mineerima, üllatusrünnakuid tankide vastu tegema ja sildu üle kanali ehitama. Kuue tunni jooksul ületas kanali pea 80 000 Egiptuse sõdurit
23 La Marseillaise Rouget de Lisle'i [ ruzee dö lill] laul kandis algselt nime ,,Chant de guerre de l'armée du Rhin" (Reini armee sõjalaul). Saatuse tahtel kuulsid pariislased seda laulu esmakordselt rindelt saabunud Marseille' rügemendi esituses, kust ka ekslik arvamus, et tegu on Marseille' lauluga. Kuna laul sündis Strasbourg'is, siis pidanuks selle laulu nimeks saama hoopis ,,La Strasbourgeoise" (Strasbourg'i laul) varustust ega väljaõpet. Peagi langes Verdun tähtis kaitsepunkt, mis asus poolel teel riigipiirist Pariisini. Vaenlane lähenes pealinnale. 1. augustil sai Pariisi linnavalitsus (Pariisi Kommuun) Preisi-Austria vägede ülemjuhatajalt kindral Braunschweigilt [braunsvaik] ultimaatumi, mille sisu oli lühidalt järgmine: Pariis tehakse maatasa, kui kuningapere liikmeile saab osaks väikseimgi ülekohus. (Prantsusmaa ajalooraamatutes nimetatakse seda ultimaatumit LE MANIFESTE DE BRUNSWICK [brüns´vikk].)
armee sõjalaul). Saatuse tahtel kuulsid pariislased seda laulu esmakordselt rindelt saabunud Marseille’ rügemendi esituses, kust ka ekslik arvamus, et tegu on Marseille’ lauluga. Kuna laul sündis Strasbourg’is, siis pidanuks selle laulu nimeks saama hoopis „La Strasbourgeoise” (Strasbourg’i laul) varustust ega väljaõpet. Peagi langes Verdun – tähtis kaitsepunkt, mis asus poolel teel riigipiirist Pariisini. Vaenlane lähenes pealinnale. 1. augustil sai Pariisi linnavalitsus (Pariisi Kommuun) Preisi-Austria vägede ülemjuhatajalt kindral Braunschweigilt [braunšvaik] ultimaatumi, mille sisu oli lühidalt järgmine: Pariis tehakse maatasa, kui kuningapere liikmeile saab osaks väikseimgi ülekohus. (Prantsusmaa ajalooraamatutes nimetatakse seda ultimaatumit LE MANIFESTE DE BRUNSWICK [brüns´vikk].)
annaabi.ee 
