Diviisiülem kindral E.Põdder märgib: "Meie ei tohi vaenlasele anda võimalust end vastupealetungimiseks koguda." Jälitamiseks suunas diviisi juhatus Hinzenbergi peale 9. polgu ning 6.polgu I ja II polgu, 2.ratsapolgu ja 1.polgu II pataljoni. Seejuures pidi 2.ratsapolk enda alla võtma Ramotskojest 15 km lõuna pool asetseva Nitau teedesõlme. Kui meie väed asusid rindel vaenlast jälitama, oli viimane juba teinud suure hüppe tagasi Riia suunas. Uueks kaitsepositsiooniks valis vastase väejuhatus Hinzenbergi ümbruse, mis on 40 km Võnnust ja 30 km Stolbenist. Hoolimata tehnilisest paremusest osutusid aga eriti Rauddiviisi osad võimetuks täitma väejuhatuse kavatsusi. See selgus 23.juuni õhtul, mil Engelhardshofi alla jõudsid meie 9.polgu osad. Järelejätmatu energiaga jätkas see väeosa 23.juunil edasitungi lõunasse, kuigi ta kaks roodu al.- kpt. Peeter Koltsi juhatusel olid pöördunud Roopa peale ning seepärast polgust maha jäänud
Üllataval kombel see ka toimis. Põlevad laevad külvasid pärslaste seas paanika. Kõik tormasid laevu kustutama ning sõda unustati. Ateenlased võitsid ligi 10 korda suurema väe. Ateena võidust teatama saadeti Maratoni linnast Ateenasse mees, kes jooksis 42 km 195 m. Vahepeale tuli sõdades 10. aastane paus, kuna Pärsial polnud õiget valitsejat. 480 tuli võimule Xerxes. Esimene lahing tema juhtimisel oli Termopüülide lahing. Spartalased tulid esmakordselt appi ateenlastele. Kaitsepositsiooniks oli Termopüülide kitsastee (mägede ja mere vahel, 20 m lai), mis oli ainuke ühendus Kesk- ja Põhja-Kreeka vahel. Pärslased üritasid Leonidase (ateenlaste juht) mehi hävitada. Pärslased otsisid reeturi ning maksid kinni, reetur andis neile seejärel informatsiooni Ateena vägede kohta. Nähes, et Pärsia väed liiguvad Ateena laevadest mööda, saatis Leonidas oma põhiväe Ateenasse. 150 meest kummalgi pool, seljad vastamisi. Nädalaga muutusid nad jõuetuks. Leonidas hukkus samuti