Bar Lev, kes hakkas Gonenit asendama. Pärast mitu päeva kestnud ootamist alustasid Egiptuse väed 14 oktoobril taas ründamist. Järgneval päeval viisid iisraellased läbi operatsiooni ,,Abiray-Lev" (,,Vapra südamega mehed"), mis oli suureks muutuseks sõjataktikas. Selle operatsiooni käigus, senise tankidele ja õhuväele orienteeritud taktika asemel, mindi nüüd jalaväega. Eesmärgiks oli halvata või hävitada Egiptuse õhutõrjepatareid ja tankitõrje positsioonid, kuna kaitsepositsioonides egiptlased olid varustatud tankide ja õhuväe vastu võitlemiseks, siis ei suudetud jalaväe vastu eriti midagi olulist teha. Ariel Sharoni juhitud diviis suutis Ismailiya linna lähistel egiptlaste nõrka kohta rünnata ja tekitada lõhe Egiptuse Teise Armee (põhjapool) ja Egiptuse Kolmanda Armee (lõunapool) vahele. Selles ühes kõige brutaalsemas lahingus suutsid iisraellased lüüa augu Egiptuse rindejoonele ja jõudsid Suessi kanali äärde
Väiksearvulised Saksa eelsalgad sattusid ägedate vasturünnakute alla. Märjamaa sakslaste diviisi peale paisati enamus armeest ning see peatas sakslaste edasitungi. Sakslased suutsid taganeda. Reservväelased peatasid sakslaste pealetungi Põltsamaa ning Türi ümbruses. Saksa pealetungi jätkumine: Sakslased olid toomas täiendavaid vägesi Eestisse, sest jõuvarud olid ammendumas- 2 armeekorpust, kuhu kuulus 5 jalaväediviisi. Saadi laskemoona ja sõjavarustust. Mitmetes kaitsepositsioonides said punaarmee diviisid lüüa sakslastelt ja metsavendadelt. Võitlused Tallinna pärast: Stalini käsul tõmbusid punaarmee väeosad Tallinna kaitsele, sest seal asus Balti laevastiku peabaas- Koondati rohkem kui 40 000 meest ja üle 300 suurtüki. Saksa poolel valmistusid rünnakuks 3 jalaväediviisi. Algas 20. augustil, nädal hiljem kandus lahing edasi Lasnamäele ja Kadrioru piirkonda ning 27. augustil algas punavägede evakueerimine. 28. augustil marssisid Saksa väed Tallinnasse. 1
annaabi.ee 
