Selgus, et Moskva tingimused pole vastuvõetavad. Nõuti Talvesõja järgse piiri taastamist. Soome pidi katkestama suhted Sm-ga, väljuma sõjast, maksma NL-le 60 milj dollarit reparatsioonidega. Tingimused olid vastuvõetamatud, tuleb sõda jätkata. 1944 juuni alguseks koondati Karjala kannasele tohutult massiivne Punaarmee ülekaal, kõige masendavam oli ülekaal sõjatehnika osas. 9.juunil andis Punaarmee Karjala kannasel otsustava löögi. Soomlaste kaitsepos-st murti läbi, mitmed soomlaste katsed kindlustada end ajutistel kaitsejoontel ebaõnnestusid, 20.juunil langes punaarmee kätte Viiburi. Pärast Viiburi langemist hakkasid soomlased avaldama Karjala kannasel Punaarmeele tugevamat vastupanu, suurrünnakus oli Punaarmee verest tühjaks jooksnud. Soome pos-i aitas parandada 2 sammu, marssal Mannerheim otsustas loovutada Ida-Karjala alad. Oli märgiks NL-le,
Vene põhjavalitsus üritasid Petrogradist huvituma panna soomlasi, kes ei võtnud huvi ja keeldusid pealetungikatsetest. Põhjaarmee edenemine oli märkimisväärne, aga mingeid väga suuri sihte ei saavutatud, ega ka püstitatud. Petrogradist huvitus väiksem valgete väekoondis- 1919 Eesti pinnal formeeritud Vene Loodearmee (Põhjakorpus esialgu). 1919 mais alustas Vene põhjakorpus eestlaste toetusel Narva alt pealetungi Petrogradi suunas. Saavutati suurt edu ja jõuti välja Petr eelsete kaitsepos-ni. Oldi järgnevalt sunnitud Eesti piiride poole tagasi tõmbuma. Maikuise pealetungi ootamatu edu innustas britte ja prantslasi, kes suunasid Loodearmee toetuseks hulga materiaalseid vahendeid. Juhatajaks sai kindral Nikolai Judenitš, kes oli silma paistnud Kaukaasia rinde juhatajana I ms-s Türgi vastu sõdides. Okt 1919 alustas Loodearmee pealetungi Petrogradi suunas. Jõuti välja suisa äärelinnadesse. Pealetung takerdus.
annaabi.ee 
