Mary Wortley Montagu variolatsioonikatsetused sarnanesid rohkem teadliku rõugetesse nakatamisega ning nende efektiivsus oli peamiselt jumala kätes. Variolatsiooni päritolu on jäänud paljuski selgusetuks nähtavasti õpiti seda kasutama II aastatuhande alguses Kesk-Aasias, kust see levis Hiinasse ning lääne poole Türgimaale ja sealt edasi Euroopasse. Samas tuleb märkida, et variolatsioon ei olnud ainukene empiirilise vaktsineerimise viis 18. sajandi keskel kaitsepookis Shoti arst Francis Home lapsi leetrite vastu. Jenner oli esimene, kes kasutas teadusliku eksperimendi elemente, lähtudes seejuures rahvatarkusest, et lehmarõugeid põdenud inimene ei nakatu pärisrõugetesse. Oma töö tulemused avaldas ta 1798. aastal raamatus "Variolae Vaccinae". Kulus veel 87 aastat, kuni arstiteaduse üks helgemaid päid Louis Pasteur jõudis 1885 inimese vaktsineerimiseni marutõve vastu. Teadusliku lähenemisviisi õigsust mõistsid paraku
aastal leedi Mary Wortley Montagu, kes oli seda õppinud Konstantinoopolis. Tema variolatsioonikatsetused sarnanesid rohkem teadliku rõugetesse nakatamisega ning nende efektiivsus oli juhuslik. Variolatsiooni päritolu on jäänud paljuski selgusetuks nähtavasti õpiti seda kasutama 2. aastatuhande alguses Kesk-Aasias, kust see levis ida suunas Hiinasse ning lääne poole Türgimaale ja sealt edasi Euroopasse. Variolatsioon ei olnud ainukene vaktsineerimise viis 18. sajandi keskel kaitsepookis Soti arst Francis Home lapsi leetrite vastu. Edward Jenner oli esimene, kes kasutas teadusliku eksperimendi elemente, lähtudes seejuures rahvatarkusest, et lehmarõugeid põdenud inimene ei nakatu pärisrõugetesse. Oma töö tulemused avaldas ta 1798. aastal raamatus "Variolae Vaccinae". Kulus veel 87 aastat, kuni Louis Pasteur jõudis 1885 inimese vaktsineerimiseni marutõve vastu. Nendesse aastate jooksul toimus ka kanakoolera ja siberi katku vaktsiinide väljatöötamine. Teadusliku
annaabi.ee 
