SUHTUMINE RIIGIKAITSESSE JA VÄLISSUHTLUSESSE, PEAMISED VÄLIS- JA KAITSEPOLIITILISED EESMÄRGID JA 3 OLULIST LUBADUST Eesti esmaseks eesmärgiks on säilitada ning parandada suhteid ning koostööd lääneriikide ning NATOga. Loome võimalused erinevateks ühisteks õppusteks lääneriikidega ning toetame sõjaväe masinate juurdeostu. Samuti toetame NATO vägede alalist kohalolekut Eestis, et tagada meie julgeolek. Kindlasti tuleb luua sõbralikumad suhted idanaabri Venemaaga. Oleme seisukohal, et euroopalike ja üldinimlike väärtuste austamisel põhinev kultuuriline,
võimatu. Juba psühholoogilisest vaatepunktist. Isegi kui me oleksime sõjaliselt nõrgemad kui 1939. aastal, ei nõustuks me ühegi lepinguga, mis võiksid meie iseseisvust ohustada. Sest mälestus viimasest korrast on veel liiga värske. Teisalt võib see enesekindlus tuleneda ka faktist, et maailmas on hetkel ainult üks suur paharet, kellele lääneriikide ja meie tähelepanu keskendunud on. Sellegipoolest on Eesti kaitsepoliitilised sammud näidanud, et vähemalt selles aspektis oleme me selge positsiooni valinud. Erinevalt 1939. aastast ei ole me üksi, me ei looda neutraalsuse kaardi peale ning teame selgelt, milleks idanaaber võimeline on. Mida Ukraina ja Venemaa konflikt meile näitab on see, kuidas sõja olemus on tublisti muutunud. Kaevikusõda on ammune minevik, praegu seisame silmitsi veniva partisanisõjaga. Samamoodi ei kuulutata enam aumehelikult üksteisele sõda nagu seda saja aasta eest
annaabi.ee 
