Saksamaa oleks pidanud poole varem välja töötama rünnakuplaani NSV Liidu vastu. Saksamaa oleks saanud rohkem oma vastast suruda, näiteks Saksamaa sõjalised kaotused olid väiksemad kui Nõukogude Liidul. Lisaks sellele keeldus Punaarmee lihtsalt kommunismi nimel võitlemast see oleks olnud võimalus anda hoop Nõukogude Liidule. Mõlemad osapooled ei valmistunud kaitsmiseks. Seega hea kaitseplaani väljatöötamisel oleks võinud Saksamaa saavutada suuremat edu. Peale selle ei valmistunud sakslased tingimusteks NSV Liidus. Raskuseid tekitas karm talv, milleks saksa armeel puudus varustus. Saksamaal oli puudus maavaradest, näiteks poleks sütt ja rauamaaki jätkunud kogu sõjaks. Kogu sõja jooksul pidid sakslased rauamaaki meritsi Rootsist kohale vedama, olles liitlaste pommirünnakute all. 3
reservis olevate üksuste täiendusõpet luvuses olevad maismaaüksused; ning osaleb õppustes ja operatsiooni- 5) valmistuda koostegevuseks appitu- des koos NATO ja teiste partneritega. levate liitlasvägedega. Maaväe ülesanded rahuajal: Maaväe ülesanded sõjaajal: 1) korraldada väljaõpet ning tagada 1) kaitsta riigi territoriaalset terviklik- üksuste ettenähtud valmisolekutase; kust kaitseplaani ja seaduslike võimu- 2) kinnistada väljaõppe kaudu kaitse- de ettekirjutuste järgi; tahet ja kaitsevalmidust; 2) korraldada liitlasriikide üksuste 3) osaleda õppustes ja operatsiooni- saabumist ja teha nendega koostööd, des koos NATO liikmesriikide ja par- sealhulgas tagada olulised riigisisesed terriikidega; kommunikatsioonid. 48 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
annaabi.ee 
