väheneb. 6. Vaiade vibrosüvistamiseks kasutatava seadme skeemid ja kirjeldus Vibrosüvistajad (keskmine ja parempoolne skeem)- Nende suunatud vibratsioon kantakse vahetult üle süvistatavale vaiale, mis hakkab kaasa vibreerima ning paneb vibreerima ka temaga kontakteeruvad pinnase osakesed. Vibraatoriks on kaks vastassuunas pöörlevat tasakaalustamata raskust, mida käitab kiilrihmülekanne. Süvistatav element ühendatakse kaitsepeaga jäigalt, nii et moodustub ühtne võnkesüsteem. Selle tagajärjel pinnase vastupanu sissesurumisele väheneb ning vai süvistub pinnasesse omaraskuse ja vibrosüvistaja raskuse toimel. Vibrorammid(vasakpoolne skeem)- löögienergia allikaks on sundvõnevibraator, mis on kinnitatud elastsetele elementidele toetuvale alusplaadile ja varustatud löökuriga. Vibratsiooni tagajärjel hakkab plaat liikuma üles-alla ning annab lööke alasile, mis on kinnitatud tugiplaadile
Mehaanilise vasara kasutamisel võib vaia normkandevõime määrata Gersevanovi valemiga: Rck = A/2 [1+(4Ed/Asc)[(m1+0,2m2)/(m1+m2)] - 1] , kus A - vaia ristlõikepindala m2 m1 vasara kaal t g - raskuskiirendus, 9,81 m/s2 m2 vaia ja kaitsepea kaal t - vaia materjalist sõltuv tegur kN/m2, sc - vajum ühest löögist m (puitvaial kaitsepeata =100; rbvai Ed - m1Hg - löögienergia kNm kaitsepeaga =150; terasvai kaitsepeaga H - vasara langemiskõrgus m =500). Vaia kandevõime pinnase tunnusomaduste alusel Vaia kandevõime arvutatamisel lähtutakse eeldusest, et vai kannab koormust pinnasele edasi nii vaia külgpinnaga (hõõrdejõud vaia ja pinnase vahel) kui ka vaia otsaga (tihenennud pinnas vaia otsa all). Vaia normkandevõime leitakse valemiga Rck = qbA + Op i=n qsihi , kus
annaabi.ee 
