28. Millest sõltub pinnase külmumissügavus vaiasid määrata Gersevanovi valemiga kus: (6)? 37. Kirjeldage raudbetoon rammvaiade A vaia ristlõikepindala m2, · Talvine välistemperatuur kasutamist (plussid, miinused). Valmistatakse m1 vasara kaal t, m2 vaia ja kaitsepea kaal t, · Talve kestus ruudukujulise ristlõikega vaiu mõõtmetega se vaia vajum ühest löögist, · Pinnase soojajuhtivus 200x200 kuni 450x450mm. Enim levinud on Ed=m1Hg löögienergia kNm, · Hoone soojareziim, vaiad ristlõikega 300x300mm pikkusega kuni H vasara langemiskõrgus m,
2 ηAs a m1 +m2 +m3 Avaldan antud avaldisest vaia vaste sa: ηAE d m1+ e2 ( m2+ m3 ) 1500 ∙ 0,16 ∙24,5 4,2+ 0,2(2,8+0,2) sa= R ( R +ηA) ∙ m + m + m = 1832(1832+1500 ∙ 0,16) ∙ 4,2+2,8+0,2 =1,5 mm k k 1 2 3 kus: η =1500 kN/m2 A – vaia ristlõikepind, m2 Ed – rammimisseadme löögienergia (vasara kaal ∙ langemiskõrgus, kNm) m1 – vasara mass, t m2 – vaia mass, t m3 – kaitsepea ja amortisaatori mass, t (võtan 0,2 t) e – põrketegur, raudbetoonvaia süvistamisel langvasaraga e2=0,2 Rammimisseadme valikul võtan arvestan: 1832 Ed ¿ 0,045Rd=0,045 1,4 =59 kNm, Vasara langetuskõrgus 0,5...1,0 m (võtan 0,7 m) Vasara kaaluks valin 1,5∙(7∙0,16∙25)=42 kN Mehaanilise rammi vasara kaal peaks ületama vaia kaalu vähemalt 1,25, parem kui 1,5 korda. Nõrkades pinnastes ja pikkade liitvaiade korral võib vasara kaal võrduda
Kaudsed meetodid on: · Dünaamiline katse Tavaline dünaamiline katse seisneb ühest rammivasara löögist põhjustatud vaia vajumi vaste mõõtmises. Fikseerida tuleb ka vasara langemiskõrgus ja kaal. Mehaanilise vasara kasutamisel võib vaia normkandevõime määrata Gersevanovi valemiga. A 4 E d m1 + 0,2m2 Rck = 1+ * - 1 , kus 2 As e m1 + m2 kus: A vaia ristlõikepindala m2, m1 vasara kaal t, m2 vaia ja kaitsepea kaal t, se vaia vajum ühest löögist, Ed=m1Hg löögienergia kNm, H vasara langemiskõrgus m, g raskuskirendus, 9,81m/s2, vaia materjalist sõltuv tegur kN/m2 · Dünaamiline katse lainelevi mõõtmisega Dünaamiline katse lainelevi mõõtmisega nõuab löögi ajal ja selle järel vaiapea paigutiste ja seal tekkivate pingete mõõtmiseks ning andmetöötluseks eriaparatuuri. Meetod on tavalisest dünaamilisest meetodist tunduvalt usaldusväärsem
Mida raskem on vaia süvistada seda suurem on selle kandevõime. Vaia süvistamise takistust on lihtne mõõta. Selleks on vajumine ühest löögist. Teada peab olema ka vasara kaal ja langemiskõrgus. Mehaanilise vasara kasutamisel võib vaia normkandevõime määrata Gersevanovi valemiga: Rck = A/2 [1+(4Ed/Asc)[(m1+0,2m2)/(m1+m2)] - 1] , kus A - vaia ristlõikepindala m2 m1 vasara kaal t g - raskuskiirendus, 9,81 m/s2 m2 vaia ja kaitsepea kaal t - vaia materjalist sõltuv tegur kN/m2, sc - vajum ühest löögist m (puitvaial kaitsepeata =100; rbvai Ed - m1Hg - löögienergia kNm kaitsepeaga =150; terasvai kaitsepeaga H - vasara langemiskõrgus m =500). Vaia kandevõime pinnase tunnusomaduste alusel Vaia kandevõime arvutatamisel lähtutakse eeldusest, et vai kannab koormust
annaabi.ee 
