postindustriaalne ühiskond, võrgustiku ühiskond jne. (Kui midagi uut välja mõtelda ei õnnestu, siis tuleb mõni vana asi lõppenuks kuulutada: ajaloo lõpp, töö lõpp, teaduse lõpp.) Becki raamat on siiski midagi enamat kui ühe lihtsa teesi raamatupikkuseks väljavenitamine: see sisaldab ülevaadet moodsa ühiskonna kujunemise faasidest, käsitlust teaduse ja ekspertide ambivalentsest rollist tänapäeva ühiskonnas ning teooriat ühiskonna muutumisest refleksiivseks. Kui USA kaitseministril Donald Rumsfeldil on lootust ajalukku minna veel millegi muuga kui Iraagi sõda, siis on see üks luuleline mõttearendus, mis minu kohmakas proosatõlkes kõlaks umbes nii: "Nagu me teame, on olemas tuntusi, mida me tunneme. On asju, millest me teame, et me neid teame. Me teame samuti, et on tuntusi, mida me ei tunne. Mis tähendab, et me teame, et on olemas tundmatuid asju. Kuid on olemas ka tundmatuid tundmatusi, millest me ei tea, et me neid ei tea."
selle liige. Iraagi sõda Pärast 9/11 rünnakuid võttis USA välispoliitikas väga agressivse suuna, kui Bush kuulutas välja sõja terrorismile. Probleem oli aga selles, et vaenlane võis olla igal pool ja samas mitte kuskil. USA hakks sekkuma igasse riiki, millel olid isegi ka väiksed võimalused sidemeteks terroristidega. 1998 allkirjastas Clinton Iraagi vabastamise akti, mis näge ette Husseini kukutamise. Novembris 2001 lasi Bush USA kaitseministril Donald Rumsfieldil hakata ette valmistama plaani sõjaks Iraagiga. 2002 aasta alguses hakkas Bush avalikult Iraagi teemal sõna võtma ja tõi põhjused, miks peaks Iraaki tungima. Üks põhiväiteid oli see, Iraagil on massihävitusrelvad asjaolu, mis hiljem osutus vääraks. Ehhki sõda ei saanud ÜRO-lt heakskiitu laustas USA sõda Iraagis märtsis 2003 aastal, pärast seda, kui Bush 17. Märtsil kuulutas kõnes välja sõja. Seekord oli sõda veelgi rohkem ühepoolsem ja juba 10. Aprillil
annaabi.ee 
