Genofondi kaitse Pollis. Parkides ja puukoolides on erinevad puu- ja põõsaliigid. Kokku on Eestis rohkem kui 500 parki. Kaitstavad põlispuud pesapuud; seotud tuntud inimesega või kultuurisündmusega (Tartu laulupeo tammed). Metsikutele viljapuudele ja põõsastele teeb kahju masinatega korjamine. Pohlad on kaotanud nii üle poole oma saagikusest. Kaitsemets mets, mille põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine. Kaitsemetsi eristatakse kahjustava teguri (tuul, müra, tuli, mullaerosioon, laviin, rusuvool) või kaitstava objekti alusel (põllu-, tee- ja jõeäärsed, asula ja kuurordi ümbruse metsad). Kaitsemetsade majandamises peetakse esmatähtsaks kaitsefunktsiooni säilitamist ja parandamist. Kaitseriba maastiku aineringet, energia- ja infovoogu muutev looduslik või poollooduslik ökosüsteem, mille eesmärk on tagada kultuurmaistus ökoloogilist tasakaalu. Nt
Kokkuvõte ja järeldusi Kuigi üksikuid näiteid ökoloogilise tasakaalu eiramisest võib tuua juba muinasajast, on Eesti aladel elatud suhteliselt loodusega tasakaalustatult. Siinsetele maastikele on ikka iseloomulik olnud mosaiiksus. Põllud, heinamaad ja karjamaad on vaheldunud metsade ja soodega. Metsade ökoloogilised kaitsefunktsioonid muutusid aktuaalseks tehnoloogia arengu ja industrialiseerimise käigus alates 19. sajandist. Siis algas riiklikul algatusel kaitsemetsade moodustamine. Kaitsemetsi hakati Eestis looma küll juba 18. sajandist alates, kuid tänapäevase mitmekülgse tähtsuse mulla, vee ja õhu kaitsel omandasid nad siiski 20 sajandi esimesel poolel. Selleks, et selgitades praegusel ajal elanikkonnale metsade ökoloogilist rolli keskkonna tasakaalustajana, sobib toetuda näitele meie rahva aastatuhandete pikkusele paiksele asumisele siinsetel aladel ja kogemustele looduse mõõdukal ja tasakaalukal kasutamisel.
Metsasus Eesti keskmine metsasus on ca 47%. 13. saj. oli see 65%, 1970...80. a. 36...38%. Praegune metsasus on suuresti võsastumise arvelt (paju, lepp, haab). Metsa kasutamist ja kaitset reguleerib metsakaitseseadus, mis reguleerib raiet ja metsa taastamist. Metsade seas eristatakse hoiu- ja kaitsemetsa. Kaitsemets mets, mille põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine. Kaitsemetsi eristatakse kahjustava teguri (tuul, müra, tuli, mullaerosioon, laviin, rusuvool) või kaitstava objekti alusel (põllu-, tee- ja jõeäärsed, asula ja kuurordi ümbruse metsad). Kaitsemetsade majandamises peetakse esmatähtsaks kaitsefunktsiooni säilitamist ja parandamist. Kaitseriba maastiku aineringet, energia- ja infovoogu muutev looduslik või poollooduslik ökosüsteem, mille eesmärk on tagada kultuurmaistus ökoloogilist tasakaalu. Nt. veekogude kaitseribad
annaabi.ee 
