6 Owen Johnson & David More ,,Euroopa Puud" Eesti Entsüklopeediakirjastus AS, 2005, lk 124 Austria must mänd (Pinus nigra ssp. austrica) Austria must mänd (Pinus nigra ssp. nigra) on musta männi (Pinus nigra) teisend mille areaal ulatub Lõuna-Austriast Itaalia keskosani ja Balkani loodeossa. Samuti on ta levinud ka Briti saartel, näiteks kaitsemetsadena rannikul. Austria must mänd on musta männi alamliikidest kõige külma- ja saastekindlam. Eestis on Austria must mänd aastast 1870 puistuna Pädastes Muhu saarel. Austria musta männi võra on tumerohelise koonilise kujuga, vanematel puudel laiub kuni vihmavarjuliseks. Oksad on pikad ja jämedad. Puu tüvi on sageli tüüakas ning selle kõrgus võib ulatuda kuni 40 meetrini. Austria musta männi koor on tumedam kui korsika mustal männil ning korp laiade pikkiribadega
moodustunud pindmine juurestik (siin moodustamiseks kasutavad puittaimed 170-340 Erosiooniohtlikel aladel tuleks nõlvad ja kahjustatakse ka mändi). tonni vett (põllumajanduskultuurid 300-900 tonni). veelahkmed metsastada ning seal kasvavaid metsi Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud Ühe tonni tüvepuidu (kuivaines) moodustamiseks majandada kaitsemetsadena, kus raied on rohkem on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb kulub vett 900- piiratud kui tulundusmetsades. peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud 1100 tonni. Põhilise vajalikust veest hangivad Metsad mõjutavad tugevasti ka jõgede mädanikud ja mis on sügavama juurestikuga, kuid puud juurte kaudu mullast, kuid väikestes veereziimi
annaabi.ee 
