vähemalt esialgu vangistati. See viitab, et mõnda aega püüti siiski vastu pidada, sest mida hiljem alistuti, seda kehvemad olid üldreeglina alistumistingimised. Rakvere ja Paide foogtidele lubati näiteks terve mõis tasuks alistumise eest. Paide piiramise kirjelduse juures ilmneb selgelt, et tookordsel retkel ei olnud venelastel kaasas piiramissuurtükke, mistõttu vähemalt suurematele kindlustele nad erilist ohtu ei saanud kujutada. Toolse alla suutrükid siiski hiljem toodi. Edise kaitsemeeskonnas oli krooniku teatel 10 meest mehituseks, Vasknarvas oli samal ajal 30 sakslast, Uus-Kastres 40 sõjaasulast, Rakveres 11 võitlusvõimelist sakslast, Laiusel 34 meest mehituseks, Kiviloos 11 sakslast. Jõhvi kindluskiriku kaitsmisel osales 4 sakslast. Seega ei ole arv kümme sugugi väike. Üks on selge, tegemist pole tavalise kindlustatud mõisamajaga vaid väikelinnusega (näiteks isegi Toolse kohta kasutab kroonik J.Renner väljendit linnuseke).
Kodanikuks ei olnud lihtne saada, üks võimalus oli sünni alusel. Iseseisev majapidamine, pidi tegema suitsu ja tuld, oli iseseisev majapidamine. II võimalus oli sünnijärgsed kodanikud, kes sündisid sinna, II võimalus oli väljastpoolt tulla, eeldas majandusliku tegevusega tegelemist, pidi olema majanduslikult iseseisev ei tohtinud kellelegi puududa. Sünnikivi. Kui probleeme ei tekkinud, siis tuli anda linnale vanne, kohustus osaleda linnade kaitsmisel, linnad pidid välja panema kaitsemeeskonnas, osalema linna kaitsmisel, tule kustutamisel jms. Osalemine tuletõrje tegevus eeldas vastava varustuse olemasolu. Õigus oli see, et saadi linnast vabalt oma kutse alal tegutsema. Väliskaupmeeste tegevust piirati, õigus anti kohalikele kaupmeestele vaid. Linnade elanikkond laiemalt tegeles kõikvõimalike muude elualadega, mis tulevad linnas ära õiendada, tööd ja tegemised. LInnade kodanikkond oli valdavalt saksa k, isegi kui nad ise sakslased polnud
annaabi.ee 
