ette Põhja-Eesti vallutamisel määravat osa. 1219.aastal Toompea linnus alistati. Pärast seda asusid taanalsed kohe linnust kindlustama. Toompea linnusest sai Taanilinnus mõne kuuga. See oli loodust järgiva piiridega linnusetüüp, mida tunti ammu gremaani ja Taani alal. Järgmistel aastatel piirati linnustpalju kordi, kuna kõik piiramised lõppesid edudult, tõendas see jällegi seda, et hoone oli hästi varustatud ja turvaliselt kindlustatud. Linnus suutis mahutada arvukalt kaitsemeeskonda. 1227.aastal vallutas Taanilinnuse Mõõgavendade ordu, kes jäi linnusesse kümneks aastaks ning kellel on seega Toompea kujunemisel oluline koht. Ordu jagas linnuse kaheks : Suur linnus ja Väike linnus. Suur linnus asus põhimõtteliselt praeguse toomkiriku kohal, Sellest sai piiskoplik keskus. Väike linnus paiknes aga praeguse lossi kohal ning sellest sai ilmaliku võimu keskus. Üks energiline ordumeister lasi Tallinna ehitada esimese kastelli tüüpi kivist ordulinnuse
poliitilised suhted Venemaaga olid võtnud juba puhtsõjalise iseloomu. 1502. aastal rüüstasid venelased vastusena Ordu sõjakäigule Pihkva aladele kuue kuu jooksul suure osa Eestimaad, mille puhul Russowi kroonikas mainitakse, et eriti armetult kannatas Virumaa ja "Narva maakond". Maa jäänud nii lagedaks, et seda võimatu olevat kirjeldada. On kõigiti toenäone, et siis ka Edise linnus rüüstati. Asus ta ju otse sõjatee ääres ega omanud kohalikule vasallile kuuludes linnuslikku kaitsemeeskonda. XVI sajandi algus ja esimene pool tervenesti oli Jõhvi ümbruskonnas aktiivseks linnuste ehitamise ajaks, mis nähtavasti haaras oma ehitusliku hooga ka vanade kindluslike tradistsioonidega Jõhvi kirikuhoone. Taubede puhul aga meenutagem sedagi, et nende perekonnaga on seotud ka naaberkiriku Lüganuse ehitamine. 1595. aasta kiriku visitatsiooniprotokollis mainib visiteerija Dubberich, et Lüganuse kirik on ehitatud Püssi mõisa omaniku Taube poolt sama mõisa maa peale.
annaabi.ee 
