fibrillatsioon (eluohtlik, kui ei saada abi); sirge a – tundlikkuse piir; kõver b – voolu ohutu kestuse piir; kõver c – eluohtlikkuse risk >50%; K – rikkevoolukaitselüliti (30 mA, 20 ms) rakendumistunnusjoon. Kaitse kaudpuute eest (puutepinge- ehk rikkekaitse) peab välistama elektrilöögiohu, kui elektriseadmete või -juhistike pingealtid osad on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla. See tagatakse (eraldi või kombineeritult): 1. kaitsemaandamisega; 2. liigvoolukaitsega, st seadme elektritoite automaatse ja kiire väljalülitamisega, mis takistab ohtliku puutepinge tekkimist. See kaitseviis eeldab maandussüsteemi, kaitsejuhi ja kaitseseadmete olemasolu; 3. potentsiaaliühtlustusega; 4. tugevdatud kaitseisolatsiooniga; 5. kaitseeraldusega (põhineb eraldustrafode kasutamisel pistikupesade toiteks väikese võimsusega käsitarvitite korral); 6
kui ka maasuhtes on vahelduvvoolu ahelates 50V, alalisvooluahelates aga 120V. 4) Puudutamist takistavad kaitsekatted ja ümbrised. 5) lähenemist takistavad kaitsetõkked. 6) Mitte juhtiva ümbruse loomine (isoleerpõrandate ja seinte näol) 7) elektiseadme paigutamine väljapoole puute küündumust. 8) pingealustel töödel isoleertööriistade ja kaitsevahendite kasutamine. Kaitset kaugpuute korral ehk rikkekaitset saab realiseerida: 1. pingealdiste osade maandamisega kaitsejuhtide kaudu. (kaitsemaandamisega) 2. seadme kiire automaatse väljalüitamisega pingealdiste osade pinge alla sattumisega. 3. pingealdiste ja kõrvaliste juhtivate osade potensiaalide ühtulastamisega, potensiaali ühtlustus juhtide abil. 4. elektrieraldusega näiteks spetsiaalsete eraldus trahvode abil sama aegselt põhikaitsega nt kaitseisolatsiooni, kaitse väikepinge, kaitsekatete ja muu seesuguse abil. Potensiaali ühtlustuse kasutamisel on kõigi puute võimalike juhtivate osade potensiaal ühesugune.