4. Millised olid tähtsamad sõjategevuse suunad 1919. aasta kevadel ja kuhu jõudsid välja Eesti väed? Peamised lahingud toimusid Petseri-Vastseliina-Orava ning Haanja-Rõuge-Võru lähistel. 1919. aasta mais viidi sõjategevus Vene ja Läti territooriumidele, kus võitluste raskus jääks Vene valgete ja Läti rahvusväeosade kanda. Narva alt pealetungile läinud Vene valgetel õnnestus välja jõuda Petrogradi kaitseliinideni ning Eesti üksustel õnnestus tänu vastase ridades tekkinud segadusele vallutada Pihkva. Miks, kelle vastu ja kus peeti Landeswehri sõda? Mida saavutati? Eesti rahvavägi sõdis Landeswehri vastu Võnnus, kuna loodeti lõpuks saksa võimu alt vabaneda ja kätte maksta sajanditepikkuse ülekohtu eest. Eestlased said Võnnu oma valdusesse. Läti sai vabaks. sõdis Eesti rahvavägi Võnnu lahingus, mis toimus Põhja-Lätis 1919
Rahvavägi. Nüüd otsustas Laidoner sõjapurustuste vältimiseks viia lahingutegevuse Vene ja Läti territooriumile, kus võitluste raskus jääks Vene valgetele ja Läti rahvusväeosade kanda. Kavatsus viidi ellu 1919. aasta mais mitme üheaegse operatsiooniga. Esimese löögi andis Narva alt pealetungile läinud Vene valgete Põhjakorpus, mis tänu Punaarmee madalale võitlusvõimele ja kohalike elanike toetusele saavutas kiiresti ulatuslikku edu, jõudes välja Petrogradi kaitseliinideni. Kasutades vastase ridades tekkinud segadust, asus Rahvavägi pealetungile Kagu- Eestis, kus osa Punaarmeesse mobiliseeritud eestlastest Rahvaväe poolele üle tuli. Tänu sellele õnnestus Eesti üksustel tungida sügavale vastase rindesse, tõrjuda enamlased Velikaja jõe taha ja vallutada Pihkva. Veelgi edukamaks osutus löök lõuna suunas. Eesti ratsaväe sügav läbimurre Võru alt Väina jõeni (Jekabpilsini) ning sakslaste samaaegne pealetung Riia lähistel sundisid
annaabi.ee 
