Tõestusi kiriku olemasolu kasuks enne XIII sajandit Perioodi IX XI sajandi keskpaigani nimetatakse Skandinaavia viikingiajaks. Selle aja lõpul tekkis kaubatee "viikingite juurest kreeklaste juurde", mis kulges osaliselt läbi Eesti vete Naissaare kohalt piki Eesti põhjakallast kuni Neeva suudmeni. Et olla kaitstud rannaäärsete eestlaste röövimistest, tuli sõlmida vastastikused kaitselepingud, nagu see oli tol ajal tavaline. Pealegi oli eestlastel alanud varafeodaalsete suhete arens, mis viis neid rahvusvahelises kaubanduses osalema. Kaubalepingute üheks klausliks oli ikka vastastikune kaubahoovide asutamine lepinguosaliste territooriumile. Nii oli ojamaalastel (gotlandlased) u. 1080 Novgorodis oma Püha Olavinimeline kirik ning XII sajandi lõpul ka kaubahoov. Samaaegselt oli Ojamaal Nikolai-nimeline vene kirik ja tõenäoliselt ka kaubahoov.
seesama elu, mis ära ei lõpe. Tõestusi kiriku olemasolu kasuks enne XIII sajandit Perioodi IX - XI sajandi keskpaigani nimetatakse Skandinaavia viikingiajaks. Selle aja lõpul tekkis kaubatee "viikingite juurest kreeklaste juurde", mis kulges osaliselt läbi Eesti vete - Naissaare kohalt piki Eesti põhjakallast kuni Neeva suudmeni. Et olla kaitstud rannaäärsete eestlaste röövimistest, tuli sõlmida vastastikused kaitselepingud, nagu see oli tol ajal tavaline. Pealegi oli eestlastel alanud varafeodaalsete suhete arens, mis viis neid rahvusvahelises kaubanduses osalema. Kaubalepingute üheks klausliks oli ikka vastastikune kaubahoovide asutamine lepinguosaliste territooriumile. Nii oli ojamaalastel (gotlandlased) u. 1080 Novgorodis oma Püha Olavinimeline kirik ning XII sajandi lõpul ka kaubahoov. Samaaegselt oli Ojamaal Nikolai-nimeline vene kirik ja tõenäoliselt ka kaubahoov.
aasta veebruaris läbi rahvahääletuse, kas tuleks kokku kutsuda kahekojaline põhiseadust koostav rahvuskogu. Üle poole hääletanutest oli ettepaneku poolt. Kuigi uus põhiseadus võis näida demokraatlikuna jäi siiski võim Pätsi kätte. Tekkis uus ametikoht vabariigi president. Pätsil oli valitsust õigus laiali saata ja takistada seaduste vastuvõttmist. Otsustavad aastad Kuigi teine maailmasõda oli lähenemas ei olnud Eesti arvestatavaid kaitselepingud. Ka sõjavälised hanked jäid hiljaks. Milline siis oli Eesti riigi sõjaline valmisoleks ja kuidas käitusid poliitikud 1939-1940 aastal." 1930. aastatel, vaikival ajastul ja eriti 1939. aasta talvel, kevadel ja suvel olid Eesti riigi kõrgeim juhtkond, president Päts ja kindral Laidoner nii avalikult kui ka eraviisilistel nõupidamistel välismaa esindajatega korduvalt ja selgesti väljendanud, et võimaliku sõja korral on eesti valmis võitlema kasvõi üksi, kuid mitte alistuma."2 Kui 1
annaabi.ee 
