protsesside toetamine, et säilitada tasakaalu seisundit. Johnsoni töö oli keskendunud inimesele ja põetamisele. Ta identifitseeris inimest kaheksa allsüsteemina. Iga allsüsteem sisaldab konkreetset ülesannet, kuigi inimest käsitletakse tervikuna tänu igale allsüsteemile, neljale eeldusele (prognoosidele) ja kolmele funktsionaalsele nõudele. Kaheksa allsüsteemi: sissevõtmine, eritamine, kuuluvus, sõltuvus, suguline, saavutus, taastav, agressiivne ja kaitsekäitumine. Saavutuskäitumine ja sõltuvuskäitumine. Neli struktuuriseloomustust: motiiv, tegevus, valik ja andev käitumine. Kolm funktsionaalset nõuet: kaitse, hool ja stimulatsioon. "Kui üks või mitu allsüsteemi on tasakaalust väljas, reageerib inimene kopeeritud, sihikindlal ja korduval viisil". Johnson arvas, et neid käitumisrühmi on võimalik ennustada. Hoolduse eesmärgiks on saavutada keskkonda, kus allsüsteemid arenevad ja tagavad stabiilse seisundi, nii et tasakaal on taastuv
Osaliselt võib vastus peituda ärevushäiretes. Näiteks paanikahäiretega inimesed usuvad, et nad minestavad, kaotavad kontrolli või saavad infarkti ning nad püüavad vältida kardetud tulemust istudes või püüdes säilitada vaimset kontrolli või hingates sügavalt. Kaitsekäitumistel võib olla omakorda negatiivne tagajärg: paanikahäirega inimesed ei õpi omistama katastroofi puudumist oma ohuuskumuste ekslikkusele. Selle asemel on nad kindlad, et katastroofi hoidis ära üksned nende kaitsekäitumine. Selles peatükis väidetakse, et kaitsekäitumistel on oluline roll ka jälitusluulu alalhoidmisel. Nii jälitusluulu kui ärevushäiret iseloomustab ühine nimetaja ,,ohu ootus". Seetõttu võivad ka jälitusluulu all kannatavad inimesed kasutada ennetavat käitumist ning tõlgendada õnnetuse mittejuhtumist ,,napikaga". Seeläbi eiratakse ümberlükkavat tõendust. Lühidalt öeldes viib kaitsekäitumiste kasutamine ümberlükkavate tõendite eitamiseni ja aitab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
