Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks. Mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotentsiaal. Seetõttu püüab riik investeeringuid igati toetada ja soodustada. Eestis on investeeringute osa umbes 28% SKT-st. Umbes 20% SKT-st läheb valitsuskuludele. Selle alla kuuluvad kultused haridusele, riigikaitsele, teedeehitus, ministeeriumite halduskulud. (Eesti läheb 1,4% SKT-st kaitsekuludeks, 5,1% haridusele, 6,8% tervishoiule; Iisraelis 8,9% kaitsele, 7,7% haridusele, 6% tervishoiule; USA 3% kaitsekuludele, 5% haridusele, 5,7 % tervishoiule.) MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA Majanduses esitatakse kahte käsitlusviisi- mikroökonoomilist ja makroökonoomilist. Mikroökonoomika uurib kodumajapidamiste, üksikettevõtete käitumist turukeskkonnas, sest tegelikult nad üksinda turul toimida ei saa, igal pool on vaja koostööd teiste ettevõtjatega
damiseks ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel. Peame vajalikuks Eesti panuse suurendamist arengukoostöösse. 5. Tähtsustame Eesti osalemist Euroopa Liidu ja ÜRO kriisireguleerimise missioonidel. Peame Eestile kõige tõenäolisemaks militaarosalust nõudvaks olukorraks tegutsemist rahvusvahelistes kriisireguleerimisoperatsioonides. Seepärast tuleb kaitseväe arendamisel jätkata tööd NATO väevõimekuseesmärkide saavutamiseks. Selleks tuleb lähiaastatel kaitsekuludeks riigieelarves eraldada 2% SKP-st. 6. Peame oluliseks arendada Eesti esmast enesekaitsevõimet. Eesti riigikaitse tugineb jätkuvalt üldisele ajateenistuskohustusele ja professionaalsetele üksustele. Peame lä- hikümnendi peaeesmärkideks mobiilsete väeüksuste osakaalu suurendamist ning ter- ritoriaalkaitsestruktuuri ümberkorraldamist olulisel määral Kaitseliidule tuginevaks maakaitsestruktuuriks. 7
annaabi.ee 
