reguleerivast sättest reeglina poole kokkuleppel kõrvale kalduda, va kui see pole lubatud avalikes huvides. Privaatautonoomia põhimõte hõlmab lepinguvabaduse põhimõtet, mille kohaselt on isikutel õigus valida kas üleüldse ja kellega teha lepinguid (sõlmimisvabadus), samuti on isikutel õigus vabalt kujundada tehingu sisu (sisuvabadus). Lepinguvabadus võib avalikes huvides (käibekaitse, nõrgema poole kaitse vajadus) olla piiratud keeldude, hooldus- ja kaitsekohustustega. Tehingu tegemise vabaduse piiranguks on eelkõige lepingu sõlmimise sund (nt peab monopoolses seisundis olev teenuse pakkuja nagu näiteks Eesti Energia lepingu sõlmima igaühega, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele). Sisu kujundamise vabadust piiravad seaduse imperatiivsed sätted. Nii peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, vastasel korral ei ole tehing kehtiv. Samuti ei ole tarbijalepingutes lubatud
avalikes huvides. 223 Privaatautonoomia põhimõte hõlmab lepinguvabaduse põhimõtet, mille kohaselt on isikutel õigus valida kas üleüldse ja kellega teha lepinguid (sõlmimisvabadus), samuti on isikutel õigus vabalt kujundada tehingu sisu (sisuvabadus). Lepinguvabadus võib avalikes huvides (käibekaitse, nõrgema poole kaitse vajadus) olla piiratud keeldude, hooldus- ja kaitsekohustustega. Tehingu tegemise vabaduse piiranguks on eelkõige lepingu sõlmimise sund (nt peab monopoolses seisundis olev teenuse pakkuja nagu näiteks Eesti Energia lepingu sõlmima igaühega, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele). Sisu kujundamise vabadust piiravad seaduse imperatiivsed sätted. Nii peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, vastasel korral ei ole tehing kehtiv. Samuti ei