Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puudvad, sest kogu ainevahetud on äärmiselt aeglustunud.Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toiduaineteta elada aastasadu. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. Kui aga spoor satub sobivasse kasvukeskkonda, siis bakter välub spoorikestast ja alustab normaalset elutegevust. Et ühest spoorist areneb hiljem alati ainult üks bakter, siis ei saa seda nähtust lugeda bakterite paljunemiseks, vaid üksnes kaitsekohastumuseks. 46.) Bakterite tähtsus looduses · Mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundaja · Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel · Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide süsiniku, hapniku, lämmatiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes. 47.) Bakterite toitumisviisid + näited
Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on äärmiselt aeglustunud. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. Kui aga spoor satub sobivasse kasvukeskkonda, siis bakter väljub spoorikestast ja alustab normaalset elutegevust. Et ühest spoorist areneb hiljem alati ainult üks bakter, siis ei saa seda nähtust lugeda bakterite paljunemiseks, vaid üksnes kaitsekohastumuseks. Millest bakterid toituvad? Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. Bakterid omastavad toitaineid osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast. Vees lahustunud ained liiguvad passiivse transpordiga läbi kesta ja rakumembraani tsütoplasmasse. Orgaaniliste ainete järk-järgulisel oksüdeerimisel vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse, mida bakterid saavad
Enamasti jäävad epidermirakkude kestad tselluloosseteks ja rakud ise läbipaistvateks, kuid näiteks kõrrelistel (Poaceae), lõikheinalistel (Cyperaceae) ja osjadel (Equisetum) võivad rakukestad ränistuda. Välimisse rakukesta võib koguneda kaltsiumoksalaadi kristalle (draakonipuu -- Dracaena draco). Mõne sugukonna taimedel tekivad epidermirakkudes kaltsiumkarbonaadist kobarjad moodustised -- tsüstoliidid, mida peetakse kaitsekohastumuseks infektsiooni vastu. Kloroplastid esinevad sõnajalgtaimede ja mõnede varjuliste kasvukohtade õistaimede epidermis ning enamusel taimedest õhulõhede sulgrakkudes. Viimastes võib leida ka värvituid ümaraid leukoplaste. Epidermirakud eritavad väljapoole vaha ning kutiini - moodustub värvitu kile, kutiikula (cuticula). Kui vaha koguneb kutiikula pinnale (epikutikulaarne vaha), räägitakse vahakihist. Enamasti on see sinakashall kirme, nagu näiteks aednelgi
annaabi.ee 
