kuid arheoloogilised tõendid selle kohta puuduvad. Peale Lindanise lahingut täiustasid taanlased puidust linnust. Mõõgavendade ordu okupeeris Põhja-Eestit ja Tallinnat aastatel 12271238. Selle aja jooksul ehitati esimene kivist linnus Toompeale. 1230-ndatel kutsus ordumeister Wolquin Ojamaalt saksa kaupmehi all-linna elama, millele lisandusid siin arvatavasti juba varem elanud Skandinaavia kaupmehed. Selle jaoks ehitati Oleviste ja Niguliste kirikud, mis olid esialgu kaitsekirikud ja pelgupaigad, sest linnamüüri veel ei olnud. Tallinna all-linn kujunes nende kahe kiriku vahele. Toompeal paiknesid maaisandad (Taani vasallid ja asehaldur, hiljem ka orduteenrid) ja seal kehtis kujunev Eestimaa maaõigus. Tallinn, kui kujunev kaubalinn, oli sinna asunud saksa päritolu kaupmeeste kaudu ilmselt algusest peale seotud linnadega, kus Lübecki õigus juba kehtis. Lübecki õiguse kehtestamisel Tallinnas võisid kaupmeeskonna huvid oma osa etendada
sajandit olid seal püstitatud kõik tähtsamad kirikud. Teisest Eestist suhteliselt erineva majandusliku-poliitilise olukorra pärast arenes siin ehituskunst omalaadselt. Ehitust soodustas ka dolomiidi olemasolu. Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskop võitlesid omavahel ka ehitustegevuses ning see stimuleeris ehitustegevuse arengut. Vahel kasutati isegi samu ehitusmeistreid. Peaaegu kõik Saaremaa vanemad kirikud on ehitatud kaitsekirikutena (kindlustatud, linnuseid peaaegu pole). Läänemaal kaitsekirikud peaaegu puuduvad (arvukalt linnuseid kaitsefunktsioon). Kirikud on ühelöövilised, tornid puuduvad. Nad vastasid dominiiklaste ja tsistertslaste ehituskunstilistele nõudmistele. Kirikud on suhteliselt väikesed, proportsioonid on hästivalitud ja mõõtmeilt tagasihoidlikud. Ruumipilt on lihtne ja selge, olulised on kuplitaolised domikaalvõlvid, meisterlik raiddekoor. Valjala kirik: Rajatud saare mõjukamasse keskusesse. Romaani stiilile iseloomulik poolümar apsiid ja väike