Näiteks orhideede puhul on täheldatud, et ehkki karjatataval alal tundub neid olevat vähe või on nad täielikult ära söödud ja n.-ö. alla surutud, on populatsioonid vahetult pärast karjatamise lakkamist üllatavalt elujõulised (ilmselt edukalt toimiva seemnepanga tõttu), seda muidugi vaid mõnel aastal, kuni kulukiht võimsust võtab. Kahtlemata pole enamuse liikide puhul karjatamise aja ja koormuse täpset mõju uuritud. Seetõttu võib ka osutuda, et mõne I kaitsekategooriaga liigi puhul karjatamist igaks juhuks välditakse või need kasvukohad muust karjamaast taraga isoleeritakse. On liike, mis suudavad eksisteerida vaid piisava karjatamise tingimustes. Näiteks liblikaliigi komapunnpea (Hesperia comma) käekäik nommedel ja loopeasetes kadastikes soltub otseselt nii konkreetse toidutaime olemasolust kui ka niidu hooldusvottest
rohkem informeeritud ja oskasid käituda vastavalt. Samas on suhteliselt tavapärane, et koopaid ei reklaamita turismiobjektina. Nii külastavad koopaid vaid tõsised loodushuvilised, kes oskavad objekte uurida nii, et sellest mingeid jälge teistele ei jää. Kaitseala piiril asuv silt ja lähedal asuv maantee võivad olla Tori Põrgu varisemise peapõhjuseks. Võimaliku liigse huvi tõttu ei avalikustata ka II ja I kaitsekategooriaga liikide täpseid kasvu- ja elukohtasid. Ülepüüdmise ja keelatud kalaliikide püüdmise vastu tuleks kehtestada sellele kohale vastavad kalapüügipiirangud ning võimalusel teostada ka järelvalvet. Samuti tuleks ohustatud kalaliikide kohta edastada rohkem infot, et kõik kalastajad oleksid nendest kohapeal teadlikud. Tule tegemine peaks olema keelatud. Inimeste teavitamiseks tuleks paigaldada keelusildid ja korra tagamiseks rakendada järelvalvet
annaabi.ee 
