Tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariidide koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Neil on energeetiline ja ehituslik ülesanne. Lipiidid- rasvad, õlid, vahad, steroidid. Energiaallikaks. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust(ensüümid), ehituslik funkt. Trantsportvalgud juhivad molekule raku sisse ja sealt välja. Edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Kaitsefunkt-antikehad. Energeetiline funkt. Struktuurid: primaar-näitab aminohappe järjestust, sekundaar- 1 lineaarne ahel võtab mingi kuju, tertsiaal- tekivad gloobulid või fibrillid, kvaternaar- mitu polipeptiidi ühineb. denaturatsioon- kui valk kaotab kõrgemat järku struktuuri. Renaturatsioon- valk võtab suuremat järku strukutuuri. Rakus on suur osa magneesiumi aatomitest seotud nukleiinhapetega DNA ja RNA. DNA tähtsus on
kindlat tüüpi mol rakku sisse/välja.s.t et valgud täidavad organ transportfunktisooni*valkude retseptorfunktsioon seisneb rakumem-nis esineb valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse.*tänu retseprotval liigub amööb toiduosakese suudas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist.*Regulatoorset funkt täidavad mitmed valgulised hormoo.*valkude kaitsefunkt avalduvad eriilmeliselt.kõrgematesse loom ja inimenorganismidesse sattunud võõrvalkude mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustub veres antikehad.*organismi sattuunud cõõrained,mis tingivad antikehade tekke,nim antigeenideks.*kontraktsioonivalgud-valgud on võimselised muutma oma struk ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine.*valkude liikumisfunk võib tuua algloomade vuburite ja ripsmete liikumisel
Koostises süsinik vesinik hapnik. Lipiid- rasvad, õlid, vahad, steroidid. On organismide energiaaliikas, aitab hoida sooja rasvkude. Lihtlipiidid, liit, steroidid, hormoonid. Valgud- aminohapetest polümeerid. Kahe aminohappe vahel moodustub peptiidside. Ala-arg-jenjne. 1 2 3 4 järku struktuurid. Valgud rakuorganellide koostises, e ehituslik funktsioon, ensümaatiline funkt, transportfunkt, retrsepturfunkt, energeetiline. Kaitsefunkt- antikehad. Aids- immuunpuudlikus, viirus HIV põhjustab. Nukleeinhapped- desoksüribonukleeiinhape DNA ja ribonukleiinhape RNA. Dna koostis adeniin A, guaniin G, tsütosiin C, tümiin T, A-T G-C. DNA säilitab pärilikku infot ja kannab üle tütarrakkudele. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises- info mRNA (toob info ribosoomidesse), transport tRNA (toodud info lahtimõtestamine), ribosoomi rRNA (ribosoomi ehituses ja osalev valgusünteesis)
Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid- kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele 139. Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud: -tugifunkt -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises Mikrogliiarakud: -liiguvad amöboidselt -fagotsütoosi võime(haaravad endasse ja lagundavad) -oluline osa närvikoe kaitsefunkt 140. Närvikiu mõiste- tupega ümbritsetud närviraku jätke 141. Närvikiu liigid ÜMBRISE LAADI JÄRGI: - müeliinita kiud- katab neurolemm -.müeliinkiud- ümbristeb Schwammi kest, seespoolt müeliini kest FUNKTSIOONI JÄRGI: - Aferentsed e. tundenärvikiud-nende kaudu saab erutust retseptoritest kesknärvisüsteem - Eferentsed e. motoorseid närvikiud-annavad impulsse ajust lõppeelunditesse,lihastesse või näärmetesse 142
Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid- kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele 139. Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud: -tugifunkt -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises Mikrogliiarakud: -liiguvad amöboidselt -fagotsütoosi võime(haaravad endasse ja lagundavad) -oluline osa närvikoe kaitsefunkt 140. Närvikiu mõiste- tupega ümbritsetud närviraku jätke 141. Närvikiu liigid ÜMBRISE LAADI JÄRGI: - müeliinita kiud- katab neurolemm -.müeliinkiud- ümbristeb Schwammi kest, seespoolt müeliini kest FUNKTSIOONI JÄRGI: - Aferentsed e. tundenärvikiud-nende kaudu saab erutust retseptoritest kesknärvisüsteem - Eferentsed e. motoorseid närvikiud-annavad impulsse ajust lõppeelunditesse,lihastesse või näärmetesse 142
identifitseeru- Paljud last füüsiliselt käristavad vanemad on ise stressis, mis Niisugune areng võib olla aluseks hingelistele hälvetele ongi tekitanud agressiivse ja ärritatud meeleolu. Vanemate nagu nt. foobiad ja depressioonid. Teiselt poolt võivad eba- isiklikest raskustest (probleemid partnerlussuhetes, töökohal, meeldivad tunded, abitus, hirm ja valu asenduda kaitsefunkt- enda vanematega) või lihtsalt keerulisest elukorraldusest (ma- siooni omavate tunnetega, nagu viha, põlgus, kättemaksuiha. gamatus, vaesus, kitsad elamistingimused) tulenenud sisemi- Sel juhul muutub laps ise vägivaldseks. 30 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID SOTSIAALPSUHHOLOOGILISED RISKITEGURID 31
annaabi.ee 
