34 Tõlgitakse 1930. aastatel ka vene keelde. Bai tütre Slusasi ja vaese Altai õnnetust armastusloost. 35 Romaanis kujutatakse Karaganda kaevurite elu, vene ja kasahhi rahva sõprust. Tähtsamad tegelased on komsomolidest insenerid Rahmet, Lisa, arst Ihlas, poeet Seiten). 36 Kasahhi auuli elu revolutsioonieelsetel aastatel. 37 Peategelasel oli prototüüp, hirsikasvataja Shiginak Bersieb, kes püstitas maailmarekordi hirsikasvatuses. Peategelane annab säästud kaitsefondi, hingestab kolhoosiauuli. Võitles uute masinate kasutuselevõtu eest. Veenab ka teisi kolhoosi astuma. 38 Riisikasvataja juhindub Mitsurini ideedest, Aibarsa on kolhoosi komsomolide esindaja. Sõrbai sõbrustab vene inseneri Polevoiga. Üks esimese sõjajärgseid romaane, milles räägitakse looduse alistamisest. 39 Tähtsamad tegelased on jõumees Bulanbai, kehvikud Zabai, Baizan, töölised-revolutsionäärid Bõkov, Jelizaveta
Same-Ätnam (Saamimaa) Rootsis ja Samii Litto (Saami Liit) Soomes. Koola saamidele tõi sõda kaasa suuri kaotusi: koltasaamid kaotasid oma kodupaigad Petsamo lähistel, paljud koolasaami mehed saadeti rindele, naised, noorukid ja vanurid pidid neid asendades tegema ülejõu käivat tööd. Rinde heaks tuli ära anda põhjapõtrasid, aga ka toiduaineid (kala, metsaande, juurvilju) ning jalanõusid ja sooje rõivaid ning teha rahalisi annetusi kaitsefondi. 63 1941. aasta novembrist alates hakati saame suunama Koola poolsaarel moodustatud transpordiväeosadesse, kus veoloomadena kasutati põhjapõtrasid. Väeosade ülesandeks oli transportida toidumoona, sõjavarustust ja kütust ning vedada tagalasse haavatuid, külmunuid ja haigeid. Sõjajärgsetel 1950. aastatel sai alguse teine Koola saamide sundümberasustamine, mille üheks eesmärgiks oli majanduslik tsentraliseerimine
annaabi.ee 
