Nende käsutuses oli ka arvukalt tulirelvi. Ka 1700 aastal, kui Venemaa ründas Eestit, pidasid eestlased sissisõda Vene vägede vastu ja samuti 1918 aastal, kui 24. veebruril väljakuulutatud Eesti Vabariigi territooriumile sama aasta lõpus vaenlane sisse tungis. Kõige rohkem tuntust tänapäeva inimeste mälus on kogunud metsavennad ja nende võitlus viimase maailmasõja päevilt. Enne Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal oli eesti metsavendadel kindel koht Eesti Vabariigi kaitsedoktriinis. Vabatahtlikuse alusel moodustatud sõjalisel orgnisatsioonil Kaitseliit tuli metsavennasõjas etendada peaosa. Kaitseliidus tegeleti nii üldise sõjalise väljaõppega, kui ka konkreetsete metsavennasõja võtete õpetamisega ja neid oskusi läks vaja varem, kui keegi arvata oskas. 1940.aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi ning seadis ametisse kommunistliku valitsuse. 6. augustil samal aastal liideti Eesti (selleks ajaks juba Nõukogude Sotsialistlik)
sügavus on 3940m, mis on teistest ookeanidest sügavam. Vaikse ookeani lääne ja põhja osa 1 http://www.rusemb.ee/est/federation/general/ (10.02.13) 2 http://www.wiki86.com/view/23378.htm (10.02.13) on ida poolsete aladega võrreldes saarte ja lahtede rohke. Vaikne ookean on vulkaaniliselt ebastabiilne piirkond, kus esineb tihti tsunaamisid. 2010. aastal kinnitati Venemaal uus kaitsedoktriin, mis asendas 2000. aastal president Putini poolt heaks kiidedut doktriini. Uues kaitsedoktriinis tuuakse välja, et NATO ja Euroopa Liit ei ole Venemaa peamised vaenlased, kuigi julgeolekuohuks peeti NATO poolt planeeritud raketikilpide rajamist Venemaa piiride lähedusse. Pigem tuntakse muret Hiina võimsuse kasvamises. Doktriinis kujutatakse suurimateks julgeolekuohtudeks riike, kes esitavad Vene Föderatsioonile nõudmisi ja sekkuvad riigi siseasjadesse. Doktriinis kajastatakse ka naabruses ja ka riigisisest terrorismi ohtu ning selle vastase võitluse vajalikkust, kuigi
annaabi.ee 
