Prantsusmaa otsustas pärast 30-aastast külmavõitu eraklikkust taastada tihedama sõjalise suhtlemise Põhja Atlandi alliansiga, mille liikmesriigid näivad olevat lõpuks mõistnud, et Euroopal pole suurt midagi panna USA sõjalise ja diplomaatilise võimsuse kõrvale. Ka seda näitas Bosnia konflikt, õieti sellele lahenduse leidmine ameeriklaste tugeval survel ja eestvedamisel. Kogu operatsioon loob lootustandva pretsedendi Euroopa julgeoleku- ja kaitsealases koostöös, kus lai riikide ring tegutseb NATO juhatuse all, sest ilma NATO relvajõududeta poleks ükski jõud suutnud viia Bosnia serblasi ja moslemeid tegema üksteisele kasvõi väikesi järeleandmisi. Rahu pole Bosnias loota ka tulevikus. Etniline konflikt on juba oma loomult väga püsiv. Eriti kehtib see väide Balkani kohta, kus annab otsida rahvusrühma, mis kellegagi vaenujalal ei oleks. Lisaks jääb see Lenini poolt püssirohutünniks nimetatud poolsaar ka järgmisel
usutavaks heidutamiseks ning seeläbi agressiooni ärahoidmiseks ja tõrjumiseks; üldise kaitseväeteenistuse kohustuse; territoriaalkaitse põhimõtte; koostöövõimeliste kaitsejõudude ülesehitamise ning nende hoidmise nõutavas valmiduses, sealhulgas valmistudes võimalikuks ühiseks kaitseks koostöös NATO-ga või NATO liikmena ja sõjaliseks tegevuseks rahuoperatsioonide läbiviimisel; osalemise rahvusvahelises kahe- ja mitmepoolses kaitsealases koostöös. 2. Põhimõtted Riigi kaitsmiseks rakendatakse seaduses ettenähtud korras kogu rahvas ja rahva jõuallikad. Eesti teostab riigi sõjalist kaitset igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu. Eesti suveräänsus on võõrandamatu, seetõttu Eesti ei alistu. Eesti kaitsejõud alluvad demokraatlikule tsiviilkontrollile. Eesti põhiseadus sätestab demokraatliku tsiviilkontrolli teostamise alused, lähtudes võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttest.