eelistusi. Kõiki õpistiile toetab kindlasti ka võimalikult mitmekesiste meetoditega loodud õpikeskkond. Sellest lähtudes soovitatakse õpetajatel tutvuda õpilaste õpistiilidega ning tundide efektiivsemaks muutmisel arvestada neid oma tundide planeerimisel. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Dippler, K. (2013). Lähituleviku trendid, mis mõjutavad õpimist ja õpetamist. Allikas: http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/kaire19/2013/11/16/lahitulevi ku-trendid-mis-mojutavad-oppimist-ja-opetamist. Hirsjärvi, S. H. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Kadajas, H.-M. (2005). Õppima õppimine ja õppima õpetamine. Tallinn: TLÜ Kirajstus. Kvalifikatsioonikeskus, R. E.-j. (2003). Klassijuhatajatööst koolis. Haridusministeerium: Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Kõverjalg, A. (1995). Õppeprotsessi aktiviseerimine. Probleemõpe. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia.
W. & Walsh, M. E. (1997). Constructivist caution. Phi Delta Kappan, Vol. 78. 444-449. Battista, M. T. (1999). The mathematical miseducation of America’s youth: Ignoring research and Scientific study in Education. Phi Delta Kappan, Vol. 80. 424-433. Good, T. L. & Brophy, J. (1995). Contemporary educational psychology. 5/E. New York: Longman Pub. Kollom, K. (2013). Probleemipõhine ja uurimuslik õpe. Külastatud 11. novembril 2014, aadressil http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/kaire19/2013/03/03/probleemipohine-ja- uurimuslik-ope/ Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholooia käsiraamat.Tartu Ülikooli Kirjastus. 293-298. Pressley, M. & McCormick, C. B. (1995). Advanced educational psychology. New York: Harper Collins. Rajaleidja. (2014). Konstruktivistlik paradigma. Külastatud 11. novembril 2014, aadressil http://www.rajaleidja.ee/konstruktivistlik-paradigma-2/ Teppan, P. (s.a.). Kaasaaja õpiteooriate lähtepunkt. Külastatud 5. oktoobril 2014, aadressil http://stud
annaabi.ee 
