1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartuliga. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtiseid. Süüakse meelsasti kuumalt munavõiga. Ka porganditäidisega pirukaid on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks. Umbes samamoodi valmistatakse ka uuemat, nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuun rönttönen’i. Vahe on selles, et riisipudru asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud magusat täidist ning lootsiku kuju on ümaram. Kala on Soomlastel alati võtta olnud, sest lisaks pikale merepiirile ja merekaladele on ka nende tuhanded jõed väga kalarikkad. Ka kalaliikide poolest on Soome väga rikas: lõhe, forell, heeringas, kilu, räim, ahven, siig, haug ... Piimatoodetest on kuulsaim viili, mida mööndusega võib ka rahvustoiduks nimetada. Viili
Kuigi soomepärane sahti on patenditud, valmistatakse alkoholisisaldusega õlut samal viisil mujalgi. Näiteks Saaremaa koduõlut või taluõlut tehakse samal meetodil samadest algainetest. · Soolane ja magus Karjala pirukat tehakse nii, et õhukeseks rullitud rukkitaigna sisse pannakse täidiseks riisiputru. Pirukas "kortsutatakse" servadest käepäraseks lootsikuks ja torgatakse ahju. Umbes samamoodi valmistatakse ka uusimat nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuun rönttönen'i. Vahe on selles, et riisipudru asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud magusat täidist ning lootsiku kuju on ümaram. Kalakukko on savopärane (Ida-Soome) hõrgutis. Algupäraseid kalakukko'sid saab osta Kuopio turult, kuid täiesti söödavaid variante küpsetatakse mujalgi Soomes. Kalakukko on rukkitaignakooriku sisse pandud kala. Kalakukko valmib traditsiooniliselt kiviahjus ja õigesti tehtuna küpseb see aeglaselt, 57 tundi
annaabi.ee 
