näitustel, tõenäoliselt puutus ka isiklikult kokku selle voolu esindajatega, eelkõige silmapaistvaimaga neist Otto Dixiga2. Saksa kunstnikest, kes Viiraltile konkreetsemat mõju avaldasid, tulebki kõne alla esmajoones Dix. Verism haaras Viiralti kaasa ning ta on selle eredaim ja ehedaim väljendaja eesti kunstis. Verismi mõju tema loomingule toimis 1930. aastate alguseni välja. Ometi ei tule viimast liiga sügavaks pidada. Saksa tegelikkust vaatas ta ikkagi võõraste, kainemate ja iroonilisemate silmadega. Näib, et Dresdenis kogetu settis pikkamööda ja kandis alles Pariisis läbitunnetatuimaid, küpsemaid vilju. Viiralt sõitis Dresdenisse esmajoones õppimise kavatsusega ning tundis juba 1923.aastal, et on siinsed võimalused põhiliselt ammendanud. Mõnda aega töötas ta Paul Wenzeli vasetrükikojas, täiendades end sügavtrükitehnikate alal. Dresdenis avastas ta enda jaoks litograafia, mis sobis ekspressionistliku väljenduslaadiga,
graafikas tugevnes verismi mõju. Ilmselt puutus ta seal isiklikult kokku Otto Dixiga. O. Dixile iseloomulik nägemuslikkuse ühendamine naturalismiga, inetuse demonstreerimine, küünilise pealispinna all aimatav meeleheide, koos maagilise realismi ja uusasjalikkusega said ka Ed. Wiiralti loomingu tunnusteks. Kuni 1930. aastate alguseni on ta verismi ehedaim väljendaja meie kunstis. Talle omaselt vaatles ta maailma aga sakslastest märksa kainemate, iroonilisemate silmadega. Lõpetanud 1924 hiilgavalt "Pallase" täiendas Ed. Wiiralt end kõikvõimalikes graafikatehnikates. 1925. aastal sõitis ta Pariisi, mis kujunes tema koduks väikeste vaheaegadega elu lõpuni. Wiiralti esimene personaalnäitus toimus 1927. aastal, siis valiti ta ka Sügissalongi liikmeks, kus ta esines regulaarselt. Noore Wiiralti peamiseks kujutamisaineseks on boheemlaslik Pariis oma ööelu, ja põhjakihtidega