Danske Panga analüütik. Goldman Sachs. Citibank. Ei mäletagi, mil viimati sellised finantsmaailma vägevad on väikesele Eestile nii palju tähelepanu pööranud. Vahele ka mõni kiibitseja ning must esikaas. Suureneb huvi krooni laenamise ning tuletistehingutega enda kaitsmise vastu. Siis paanika veebis levinud teate peale, mis pani osa inimesi kiirustama valuutavahetusse. Mis toimub? Mis on olnud meie liidrite reaktsioon? Ähvardamine Kapoga! Õnneks on ka kainemaid. Eesti Pank on korranud üle valuutakomitee põhimõtted, kinnitades, et ringluses olevad kroonid on enam kui 100protsendiliselt tagatud ning et seadusega on tehtud krooni väärtuse muutmine nii keeruliseks, et see on praktiliselt võimatu. Tore. See jutt on asjalikum kui poliitikute demagoogia, aga samuti vaid pooltõde. Fakt on see, et krooni kursi muutmist ei otsusta Eesti Pank ega Riigikogu (vabandust, härrased!). Krooni kursi otsustame meie: sina, mina ja veel paarsada tuhat hoiustajat
Šotlastel polnud klassitsismi, selline tundeline joon oli neil koguaeg läbiv. 1800. avaldatud Wordsworthi manifesti loetakse inglise romantismi sünniks. William Blake – temas on ka palju seda, mis pole romantismiga seotud. Väga eripärane autor. Prantuse kriitik Hippolyte Taine on kirjutanud inglise kirjandusloost ning öelnud, et kõige suurem kirjanik on Lord Byron – suurim ja inglaslikum. Byron oli üle Euroopa ka hästi kuulus. See aga ka ilmselt varjutas kainemaid hinnanguid tema loomingule. Byron oskas oma eluga luua endast kuvandi, mis vastas publiku ettekujutusele ühest romantilisest autorist (ei saa öelda, et publik oleks alati Byronit heaks kiitnud). Byroni elu: lordi tiitlit polnud ta otse pärinud, mis polnud aga ka väga hea staatus. Ta kannatas vaesuse käes ning oli sündinud defektiga – parem jalg oli vasakust lühem. Aristokraadi päritolu, sai hea hariduse. Koolis oli tuntud oma kirglike (sõprus)suhete poolest