kõndima: kõnnin: kõndida jõud: jõu: jõudu soiguma: soiun: soiguda kiht: kihi: kihti kargama: kargan: karata vähkrema: vähkren: väherda Geminaadivaheldus sõna tugevas astmes on geminaatsulghäälik või s, nõrgas astmes aga üks sulghäälik või s. märge: märke: märget mülgas: mülka: mülgast väide: väite: väidet tootma: toodan: toota kaikuma: kaigun: kaikuda luup: luubi: luupi teke: tekke: teket sepp: sepa: seppa horvaat: horvaadi: horvaati Vältevaheldus sõnade tugev aste on III vältes, nõrk aste II vältes. Vältevahelduse aluseks on II ja III välde, mitte I ja II välte vaheldumine. aadlik: aadliku: aadlikku filoloog: filoloogi: filoloogi lapselik: lapseliku: lapselikku laul: laulu: laulu
on su ahtakene käsi must. Kuid su süda juues ikka samast allikast ei tunne väsimust. Siin on habemikke hulgakaupa, kellel mures ankrust ära hing. Aga sinu selget lapselaupa ehib veendumuse säraring. Iial selle maja äng ja häbi sinu südame ei lasku, sest tema tuksub kumisedes läbi nende seinte rauaraskusest. ,,Kivist viiulid" Tiivad Omas kodus jäin korraga kohata. Olen äkki kui paadita aer ma. Tahaks laulda, kuid oskn vaid ohata ning see ajab mind nutma ja naerma. Kaigun kaasa nüüd igale kõlale. Kaunid asjad mu enesest viivad. Mingi raskus on kasvanud mu õlale ja ma tunnen: see raskus on tiivad. ,,Lauljad laevavööridel" Kolm pimedat meest Milton Teiresias Homeros Must lind laskus mu silmadele Must lind istus hauduma mu silmamunadele Must lind haudus mu silmamunadele kuni ta pojad nokkisid katki mu silmade koore Mu silmamunade katkised koored jäid tühjalt pimedasse maha Noored linnud tõusid
nagu kollasest klaasist kirstu. Tohutu laanega koos vajus see merre ja sai merevaiguks, kuni mina, sinine meretuul, täna hommikul 11 puhusin selle kaldaliivale päikese kätte. Nüüd värisevad kärbse läbipaistvad tiivad päikese käes helerohelisel männikasvul. ,,Tiivad" (1964) Omas kodus jäin korraga kohata. Olen äkki kui paadita aer ma. Tahaks laulda, kuid oskn vaid ohata ning see ajab mind nutma ja naerma. Kaigun kaasa nüüd igale kõlale. Kaunid asjad mu enesest viivad. Mingi raskus on kasvanud mu õlale ja ma tunnen: see raskus on tiivad. (Kross, 2005) 12 MINU ARVAMUS Minu jaoks on Jaan Kross üks põhilisi eesti kirjanikke. Kui mul palutaks nimetada kähku üks kirjanik, oleks selleks kindlasti just see mees. Samas olin üsnagi üllatunud, kui kuulsin, et Kross kunagi ka luulet on kirjutanud
annaabi.ee 
