Pealael peaaegu alati mõni suur kilbis, silma all üks rida väikesi kilbiseid ja tavaliselt on keskkehal risti 21 (mõnel isendil 2022) seljasoomust. Enamikul harilikel rästikutel on hästi märgatav siksakiline seljatriip. Väga vähestel isenditel on seljatriip sirge, katkenud, tuhm või koguni puudub. Värvus varieerub vastavalt soole: isased on enamasti valkjad või kahvatuhallid, selle taustal kontrastne must siksakiline seljatriip, emased on harilikult pruunikad või punakad ja nende siksakiline seljatriip on tumepruun (vt. Joonis 1). On ka teisi värvikombinatsioone ja haruldased ei ole ka üleni mustad isendid (mõnes populatsioonis kuni 50%). Noored isendid on enamasti punakad. Kõht
mugul tasuks hoolikalt välja sorteerida,et uuel kevadel nakatunud mugul mulda taas ei satuks. 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani) Kartuli – kuivlaiksusele on omased ümarad või piklikud tumepruunid (tihti roodudega piiritletud) ringidega laigud (Joonis 2). Lehestik muutub enneaegselt pruuniks ning seejärelkuivab. Iseloomulik on kuivlaiksuse algus lehe tipust. Kuivlaiksus levib jõudsalt ka mugulatele. Mugulatel tekivad sissevajunud, kahvatuhallid tähnid või plekid, mis kattuvad 6 tumeda kirmega ( seenekirme). Joonis 2. Kartuli – kuivlaiksus (ISU Plant Diseases Clinic) Kuivlaiksuse tekkele aitavad kaasa kiired jahedate ööde ja palavate päevade vaheldumised. Ka niiske ja põuase ilma kiire vaheldumine. Haigus on intensiivsem soojade ilmadega ,
annaabi.ee 
