peaaegu täiesti esialgset kuju omav linnus. Kuressaare linnus on nn. konvendihoone tüüpi, korrapärane, neljast tiivast koosnev linnuse tüüp. Keskaegset pealinnust ümbritsesid mitmekordne eellinnuste võrk ja veega täidetud kraavid, millest üle pääses mööda tõstesildu. Kindlusarhitektuuris toimus suur murrang 15. sajandil kui kasutusele tulid tulirelvad, siis sai tähtsaks müüride paksus, mitte kõrgus. Suurimad kahuritornid Tallinnas olid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Kohe pärast maa vallutamist hakkasid kolonisaatorid püstitama sakraalehitisi. Vanimad kirikud olid puidust ja nende arhitektuuri kohta andmeid ei ole. Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel, mil vallutajad olid suutnud oma võimu juba kindlustada. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid
Vastseliina- Lõuna-Eesti linnustest paremini säilinud (restaureeritud), ehitati vene piiri äärde 14. saj. keskpaigas, osa linnusest hävinenud. Karksi linnus- hästi säilinud, Nuia lähedal, looduslikult hästi kaitstud. Tallinn väga hästi kaitstud: · Müür 2,5 km (praegu säilinud 2 km) paksus umbes 2m · Kaitsetorne umbes 50 (säilinud 28) Suurimad ja kõrgeimad tornid keskaja lõpus, kui kasutusele kahurid (kahuritornid). Kiek in de Kök kõrgeim, Paks Margareeta kõige massiivsem (paksus müüridel 6,5 meetrit). Tulistada sai ka piki linnamüüri müüril ronivaid vaenlasi. Mujal säilinud halvemini Tartus müüri umbes 50m, torne pole alles. Oli tugevasti kindlustatud, aga halvasti kaitstav, sest nõos (kahurid). Pärnus säilinud 1 kaitsetorn Punane torn. Tallinnas säilinud arvukalt kodanike maju, ühiskondlikke hooneid: · Hästi säilinud gooti stiilis vanalinn (ONESCO kaitse all)
annaabi.ee 
