minimaalselt nende tegevusse. Niisugune juht on hea kuulaja ja eeldab töötajate enesekontrolli olemasolu. Passiivne juhtimine on sageli ka juhtimisalase ebakompetentsuse või ebakindluse tulemuseks. (Türk 1999, lk 248-250) Samuti eristatakse juhte kahtlustava, paranoilise ning nõrga, vastutustundetu juhtimise järgi. Kahtlustava, paranoilise juhi alluvuses tuleb töötajatel pidevalt tõestada, et nad on õiged inimesed õigel ametipostil. Kahtlustaval juhil on negatiivsed minevikukogemused ning ta lähtub nendest. Uutes ettevõtmistes eeldab ta halvimat. Alluval piisab ainult ühest eksimusest, et teda kehvaks töötajaks pidada. Paranoilise juhi puhul on alluva esimene viga saatuslik. Kahtlustav juht kulutab palju vaimset energiat, et kõike kontrollida ja kõigega kursis olla. Alluvate spontaansus ja loovus on sellise juhtimise puhul pärsitud. Nõrka vastutustundetut juhti on alluvatel samuti raske taluda. See on
Artemise metsikus ja karmus tegid temast ohtliku jumalanna. Tema soosingut püüti võita arvukate loomade ohverdamisega. Aphrodite oli Kreeka armastuse, ilu ja viljakuse jumalanna. Kord olevat titaan Kronos ära lõignud oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kuhu see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust sirgus täiskasvanud Aphrodite. Ehkki ta oli abielus sepatöö jumala, lombaka Hephaistosega, võrgutas ta sõjajumal Arese ning sai temaga neli last. Salasuhet kahtlustaval Hephasitosel õnnestus nähtamatu võrgu abil Aphrodite ja Ares voodis kinni püüda. Teised jumalad, kes olid tabamise tunnistajaks, puhkesid naerma selle asemel, et Hephasitosele kaasa tunda. Zeus ühtaegu tundis vastikust kui ka ihales teda. Kiusu pärast pani Zeus Aphrodite armuma surelikku ja sünnitama talle poja. Aphrodite oli niivõrd võimas jumalanna, et sai oma korda Zeusile kätte maksta. Häbematu lõbuga sundis
nooruslikku välimust.Üks Athena sümboleist oli öökull, keda seepärast tänini seostatakse tarkusega. Aphrodite oli Kreeka armastuse, ilu ja viljakuse jumalanna. Kord olevat titaan Kronos ära lõignud oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kuhu see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust sirgus täiskasvanud Aphrodite. Ehkki ta oli abielus sepatöö jumala, lombaka Hephaistosega, võrgutas ta sõjajumal Arese ning sai temaga neli last. Salasuhet kahtlustaval Hephasitosel õnnestus nähtamatu võrgu abil Aphrodite ja Ares voodis kinni püüda. Teised jumalad, kes olid tabamise tunnistajaks, puhkesid naerma selle asemel, et Hephasitosele kaasa tunda. Zeus ühtaegu tundis vastikust kui ka ihales teda. Kiusu pärast pani Zeus Aphrodite armuma surelikku ja sünnitama talle poja. Aphrodite oli niivõrd võimas jumalanna, et sai oma korda Zeusile kätte maksta. Häbematu lõbuga sundis ta Zeusi nümfe ja surelikke naisi taga