Hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir. Lainte rütmi kajastab mu veri; Igas libles tuikav päiksekiir. 6. Kõnekujundid, lause kujundid, muud poeetilised võtted Epiteet Sümbol Isikustamine Võrdlus Kordus 1. „Tõde“ Su liha on kui surnud hein, mis kuivab piibli kaante vahel. Su märtripalet kroonib lein ja jalus kõmiseb sul ahel. ja madu, laskuv tarkuspuust, su näkku sülgab kahtlushapet … Oo, lõõskav tõde Looja suust, mis koltub meis kui vana tapet! 2. „Järel revolutsiooni“ 1 On kõrtsikoopad pärani kõik lahti, vürtspoodnikul ent müügiks puudub leib. Nüüd viimne tuli löögem elutahti, Mis ruttu maha käib. Ministriga joob sinasõprust lurjus ning õigust ratsapiits taas mõõdab turul*, vereaurust purjus, kus poodi viimane patriits. * Autor kasutab irooniat. Tegelikult ei ole see õigus vaid hoopis omakohus. allegooria 3. „Oli sügis“
" Ta ei usu täiust. ,,Dies Irae" (34). Fasismi vastane hoiak. ,,Fõniks" - tulelind ,,Tõde" Su liha on kui surnud hein, mis kuivab piibli kaante vahel Su märtlipalet loorib lein ja jalus kõmiseb sul ahel Ja madu, laskubtarkuspuust su näkku sülgab kahtlushapet... Oo, lõõskav tõde looja suust, mis koltub meis kui vana tapet. Heiti Talviku elu ja looming, 1 luuletus peast · eluaastad 1904-1947 Traagilise saatusega luuletaja. Sündis ülikooli professori pojana (isa tegutses kohtumeditsiini vallas, ülikooli õppejõuks, suur kirjandushuviline, lemmikud Liiv ja Suits). Ema oli andekas pianist. Keskkooli ajal tärkas huvi kirjanduse (luule) vastu. Samas mõttemaailmalt ja