6-13aastast last, kes olid kõik väidetavalt seksuaalkuriteo ohvrid. Kriteerium, mille alusel lapsed katsesse valiti oli, et laps pidi olema ühe seksuaalkuriteo ohver, mille kahtlusalune oli keegi väljastpoolt perekonda. Muid kriteeriume katses osalemiseks vaja ei olnud. Igat last küsitleti kaks korda ning kahe intervjuu vahel oli lühike paus (30 min.). Mõlemat intervjuud tegi lapsega sama uurija. Kokku osales uurimuses 22 uurijat, kes kõik sooritasid 1 kuni 6 intervjuud. Süüdistused kahtlusalustele olid seksuaalne paljastus/eksponeerimine (N=12), seksuaalne puudutus riiete peal (N=14) ja seksuaalne puudutus riiete all (N=14). Enamus kahtlusalused olid võõrad (N=30), ülejäänud olid lapsele tuttavad (N=10). Pärast esimese küsitluse lõppu öeldi lastele,et neid küsitletakse hiljem uuesti ning seejärel anti neile kätte joonistusvahendid ning neil lasti 30 minutit joonistada. Teises küsitluses paluti neil
Miinused: Nukud on sugestiivsed. Need julgustavad lapsi seksuaalseks mänguks isegi siis, kui last ei ole seksuaalselt ahistatud. Ei ole võimalik teha ühtegi kindlat järeldust nukuga mängimise põhjal, kuna puudub normatiivne informatsioon mitte ahistatud laste nukuga mängimise kohta. 52. Mis on joonistamise kasutamise plussid ja miinused laste küsitlemisel 53. Milles seisneb USAs Miranda warning ning milleks seda kasutatakse? Politsei poolt kahtlusalustele antav hoiatus (arreteerimisel) enne, kui neid küsitletakse, et säilitada võimalus kasutada nende ütlusi nende endi vastu kriminaalmenetluse käigus. Politsei peab arreteeritavale teatavaks tegema tema õigused (õigus vaikida, õigus advokaadile, tema sõnu võib kasutada tema vastu). Kasutatakse selleks, et ära hoida olukordi, kus kahtlustatav võiks anda sunniviisilise ning ebatäpse/mitte usaldusväärse tunnistuse. 54