teadvusesse tõsta. selle skeemi juures tuleb näha, kuidas see skeem vastandas freudi selleaegse ratsionalismiga. freud seadis descartes'i väited sellega otseslt kahtluse alla ´ descartes : kõiges, mida ütlevad meie teadmised maailma kohta, on põhjust kahelda, meie teadmine maailma kohta ei ole kindel, kahtle kõigis. mina olen, selles saab inimene kindel olla. kaheldes kõigis muus ei saa me kahelda iseenda olemasolus, me saame kindlad olla kahtlevas subjektis. cogito ergo sum. inimesel on teatav eelisseisund iseenese ja oma vaimu teadvustamises, võrreldes sellega, kuidas me teadvustame väljaspoolset maailma. ja siin kõrval freudi väide : inimese mina ei tea midagi enda kohta. inimese mina ei ole üldse sfäär, milles me saaks kindlad olla. inimese teadvuse varjus on inimese psüühikas väga palju aspekte, millest inimene üldse teadlik ei ole. descartes'i kujutlus vaimuhaigusest : mõistusekaotus
Samuti on teosele iseloomulik läbipõimunud hea ja kuri. Goethe loob ühe kõige eredama saatana, kes on jäänud hilisemasse kunsti. See on peegeldunud edasi ja jõuame meistri ja margaritani välja, kes on õiglane ja lahendab keerukaid situatsioone. Sellisel kujul võime Faustis jms näha romantilist konseptsiooni. Lisaks eituse ja skeptsise printsiip- seda on nähtud kui maailma liikumapanevaks jõuks. Maailmas ja jumalas kahtlemine. Need pole lõplikult hukka mõistetud, vaid kahtlevas inimeses nähakse ka edasiviivat tegelast ja positiivse resultaadi juurde viib tee läbi lõhkumise ja lammutamise. See on romantilise vaatega kooskõlas olev joon. Niisamuti on Fausti Margareta vaadeldav kui romantilise konseptsiooni seisukohalt kujutatud tegelane. Ta on konfliktne, suhteliselt maine. Ka Fausti suhtumine Margaritasse kui ideaali ja pettumine selles. I Fausti osa on varustatud üsna konkreetse taustsüsteemiga, selle on
annaabi.ee 
