del siiski võimalik anda prokuröridele kohustuslikke suuniseid. Sellise määruse peale on põhimõtteliselt võimalik esitada ka kaebus, seda aga isiku poolt, kelle sub- jektiivseid õigusi see rikub. Prokuröril kui menetlejal aga subjektiivseid õigusi kriminaalmenetluses ei ole. Põhimõtteliselt võiks internse kaebekorrana kõne alla tulla avaliku teenistuse seaduse*50 § 62 lõikes 2 ette- nähtud võimalus, et korralduse seaduslikkuses kahtlemisel on teenistuja kohustatud kohe teatama korral- 46 RT I 2003, 27, 166; RT I, 14.03.2011, 3. 47 Kõrgemalseisva prokuröri korraldust esitada kaheldaval juhul süüdistus seejuures nii problemaatiliseks ei peeta, sest hilisem kohtulik kontroll põhimenetluse käigus vähendab võimalike väärotsuste riski. 48 Sisuliselt sama kordab ka Rec(2000)19 (viide 10) art 13 p d. 49 European Standards (viide 9), p 58–59. 50 RT I 1995, 16, 228; RT I, 04.03.2011, 1.
Kuidas eristada jumalikku sisu inimlikust lisandusest? Jumalik sisaldub voorustes, moraalis. Moraal on religiooni sisu (juba valgustusaja mõte). PIERRE CHARRON (1541-1603): Montaine'i õpilane. Algul advokaat, hiljem valib preestriameti. Pariisi populaarne jutlustaja. Veendunud katoliiklane, võitleb kalvinistide vastu. Elu lõpul saab õukonnavaimulikuks. Kaks teost: "Ristiusu filosoofiline apoloogia" (1594), "Filosoofilised vaated" (1601). Kahtlus on igasuguse tunnetuse aluseks. Kahtlemisel on kaks otstarvet: hoiab alal uurimistahte ja ergutab seda. Kahtlemisprotsessi juhib inimene, kes vajab pidepunkte. Inimese elu koosneb tõe otsimisest. Viimne tõde kätkeb Jumalas. See, mida inimene suudab, on keskpärane/poolik nii oma voorustes kui ka pahedes. Üheski religioonis pole tõde selle puhtal kujul; võib-olla ainult kristluses, kus see on ilmutatud kujul. Teda huvitas ristiusu praktiline külg. Moraal on vanem igast religioonist. Skeptitsism.
annaabi.ee 
