Hollandi lõunaosas asuvas Põhja-Brabanti provintsis. Piirkonda iseloomustasid avarad viljaväljad ja laiad liivased nõmmed, kus van Gogh meeleldi hulkus. Kunstnikuna kaebles ta hiljem korduvalt, et suurenev industrialiseerumine ja põllumajanduse massiivne pealetung muudavad maastikku põhjalikult. Vincenti isal oli väike kogudus Zunderti külas, 30 kilomeetri kaugusel flaamlaste asutatud suurlinnast Antwerpenist. Seal läks Vincent 1860.aastal ka külakooli. Umbes kahtesadat last õpetas üksainus katoliiklasest õpetaja. Ehkki õpitulemustele polnud midagi ette heita, võttis isa Vincenti ja tema õe Anna ometigi 1861.aasta sügisel koolist ära ja hankis neile eraõpetaja. Oktoobris 1864 saadeti Vincent 30 kilomeetri kaugusel asuvasse internaatkooli. Kodust lahkumine puututas teda tõenäoliselt sügavalt, sest veel täiskasvanunagi meenutas kunstnik seda ängiga. Pärast algkooli lõpetamist 1886.aasta suvel siirdus Vincent vastavatud
maailma tohutute (kuid siiski piiratud) fossiilse kütuse varude kasutuselevõttu; see samm võimaldas osal maailma elanikkonnast astuda energiakülluse ajajärku. Kuni selle ajani olid kõik kasutusel olnud energiakandjad taastuvad, kuid puitu (taastub kännuvõsudest, asemele istutatud noortest puudest või looduslikul viisil), mis oli üheks kõige olulisemaks energiaallikaks, käsitati tavaliselt kui mitte-taastuvat. Ent viimast kahtesadat aastat on iseloomustanud mittetaastuvatest allikatest pärineva energia tarbimise suur ja pidev kasv. (Ponting, 1991) Juba tuhandeid aastaid on kasutatud masinate jõuallikana loomi. Tööstusrevolutsiooni algusega kaotati aga vajadus loomi kasutada ning näiteks kuni sisepõlemismootorite laialdase kasutuselevõtuni oli väga oluliseks transpordivahendiks hobune. Samuti kasutati loomi sõjaretkedel. Kuni viimase kahe sajandini moodustasidki peamise jõuallika inimesed koos loomadega.
annaabi.ee 
